- fi
- sv
- en
- ru
- Forms
- Esteettömyysdirektiivi
- Esteettömyysdirektiivi
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö
- Sosiaalityön tutkimus (linkki)
- Gielddat
- Vanliga frågor om reformen av lagstiftningen om mentalvård
Njoammudávdalága rievdadus lea nannejuvvon – guovlluid eiseválddit ožžot lasi vugiid koronavirusdili goazaheami várás
Njoammudávdalága rievdadus lea nannejuvvon, ja dat boahtá fápmui 22.2.2021. Láhkarievdadus nanne báikkálaš ja guvllolaš eiseválddiid vejolašvuođaid dahkat noahku ja jođánis doaimmaid koronavirusa leavvama caggama várás. Váldooassi rievdadusain lea fámus 30.6.2021 rádjái.
Lága mielde eiseváldi sáhttá ásahit guvllolaš ráddjehusaid ealáhus- ja áiggeádjedoibmii dalle, go dat lea vealtameahttun epidemiija leavvama caggama várás. Geatnegasvuođat ja ráddjehusat vuođđuduvvet olbmuidgaskasaš fysihkalaš kontávttaid garvimii.
Čavgadit doaibmabijut ceahkkálastima mielde atnui go koronaepidemiija gievru
Geainnut leat ceahkkálaston hybridastrategiija doaibmaplána mielde dađi lági mielde, ahte geatnegasvuođat ja ráddjehusat sáhttet čavgejuvvot, juos ovddit doaimmat eai leat leamaš dárbahassii áhpasat.
Epidemiija vuođđodásis almmolaš hygieniijadoaimmat geatnegahttet buot áššehas- ja oasseváldisajiin njuolga lága vuođul. Áššehasain dehe oasseváldiin galgá leat vejolašvuohta gieđaid bassamii ja desinfiseremii ja čorgemis ferte fuolahuvvot áhpasit vuogi mielde. Dasa lassin áššehasaide ja oasseváldiide galget addojuvvot doaibmarávvagat das, mot njoammumiid leavvan caggojuvvo.
Jođálnuvvanmuttus eiseváldi sáhttá dahkat guvllolaš mearrádusa, ahte doaibma ferte ordnejuvvot dađi lági mielde, ahte áššehasaidgaskasaš lagaskontákta lea duohtavuođalaččat vejolaš garvojuvvot. Doaimmat sáhttet laktásit iešguđetlágán sadjeortnegiidda, áigedávvaliid ceahkkálastimii dehe molssaevttolaččat maid áššehasmeriid ráddjemii. Jođálnuvvanmuttus maiddái mátkkošteaddjimearit sáhttet ráddjejuvvot Johtolat- ja kommunikašuvdnavirgedoaimmahaga mearrádusain eanemusat beallái ovddežis.
Leavvanmuttus gielda dehe guovlohálddahusdoaimmahat sáhttá giddet áššehasaid ja oasseváldiid atnui dárkkuhuvvon ealáhus- dehe eará doaimma sajiid guovtti vahkkui. Gidden sáhttá guoskat duššefal lágas mearriduvvon sajiid, main lea earenoamáš vejolašvuohta mearkkašahtti njoammungollosiid šaddamii. Dát sajit leat earret eará sislihkadan- ja valáštallansajit, almmolaš sávnnjit ja vuojadanhállat, dánsenbáikkit, suohtastallanpárkkat, sisstoahkanpárkkat ja gávpeguovddážiid almmolaš orodansajit.
Mudden ii heivehuvvo doibmii, mii gullá priváhta ja bearašeallima ollái.
Bissovaččat earáhusat muddemii, mii guoská errema ja diehtooažžuma
Bissovaččat earáhusat bohtet ovdamearkka dihte muddemii, mii guoská errema. Erren lea dás maŋás vejolaš maiddái eará sadjái go dearvvašvuođa fuolahusa doaibmaovttadahkii, dego olbmo iežas ruktui.
Dasa lassin láhkii lea dárkkálnuhtton mudden, mii guoská eiseválddi diehtooažžunvuoigatvuođa ja virgeveahki.
Rievdadusat váldojuvvojit vuhtii hybridastrategiija doaibmaplánas
Sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriija beaiváda hybridastrategiija doaibmaplána nu, ahte das váldojuvvojit vuhtii ođđa doaibmafápmudusat sierra epidemiijamuttuin. Ministeriija maid stivre ja doarju guovlluid njoammudávdaeiseválddiid doaibmafápmudusaid heiveheamis.
Lassidieđut
ráđđehusráđđi Kirsi Ruuhonen, SDM, t. 0295 163 239, [email protected]
Njuámmootavdâlaavâ nubástus lii nannejum – kuávlui virgeomâhááh finnejeh lase vuovijd koronavirustile estimân
Njuámmootavdâlaavâ nubásmittem lii nannejum, já tot puátá vuáimán 22.2.2021. Lahânubástus nannee páihálij já kuávlulij virgeomâhái máhđulâšvuođâid toohâđ munedeijee já jotelis tooimâid koronavirus levânem estimân. Iänááš uási nubástusâin lii vyeimist 30.6.2021 räi.
Laavâ mield virgeomâhâš puáhtá asâttiđ kuávlulijd raijiittâsâid iäláttâs- já äigiájánâstooimân talle, ko tot lii velttidmettum epidemia levânem estim várás. Kenigâsvuođah já raijiittâsah vuáđuduveh ulmui koskâsij fyysisij kontaktij velttimân.
Čovgâdub tooimâid lavhij mield anon ko koronaepidemia viärrán
Tooimah láá juohhum hybridistrategia toimâvuávám miäldásávt tienuuvt, ete pasteh čovgiđ kenigâsvuođâid já raijiittâsâid, jis oovdeb tooimah iä pijssáá.
Epidemia vuáđutääsist almoliih hygieniatooimah láá kenigitteeh puoh äššigâs- já uásálisteetiilijn njuolgist laavâ vuáđuld. Äššigâsâin tâi uásálistein kalga leđe máhđulâšvuotâ kieđâi putteestmân já čurgiimist kalga huolâttiđ pehtilittum toimâiguin. Toos lasseen äššigâssáid já uásálisteid kalga adeliđ toimâravvuid tast, ete maht estih njuámumij levânem.
Jođálmummuddoost virgeomâhâš pasta toohâđ kuávlulii miärádâs, ete tooimâ kalga orniđ tienuuvt, ete aldakontakteh iä šoodâ. Iäláttâshárjutteijee puáhtá valjiđ toimâvyevi, mii heivee suu jieijâs tooimân puoh pyeremusávt tienuuvt, ete aldakontakt äššigâsâi kooskâ lii máhđulâš tuođâi velttiđ. Tooimah pyehtih lohtuđ sierâlágán tileornimáid, äigitaavlui orniimân tâi muulsâiävtulávt meid äššigâsmeerij raijiimân. Jođálmummuddoost puáhtá meid raijiđ mađhâšeijeemeerijd Jotolâh- já viestâdemvirgáduv miärádâssáin enâmustáá piälán táválii meereest.
Levânemmuddoost kieldâ tâi kuávluhaldâttâhvirgádâh puáhtá steŋgiđ äššigâsâi já uásálistei kiävtun uáivildum iäláttâs- tâi eres tooimâ tiilijd kyevti oho äigin. Steŋgim sáttá kuoskâđ tuš laavâst miäruštâllum soojijd, main lii eromâš máhđulâšvuotâ merhâšittee njuámmumkuálus šoddâmân. Tágáreh tileh láá eereeb iärrás siste orroo lihâdem- já valastâllâmsajeh, almoliih säävnih já vuoijâmhaalih, tánssámsajeh, suotâstâllâmkiedih, siste orroo sierâdemkiedih já kävppikuávdái almoliih orroomsajeh.
Asâttâllâm iä heivit tooimân, mii kulá priivaat- já peerâeellim pirrâdâhân.
Pisovub nubástusah sierriimân já tiäđufinniimân kyeskee asâttâlmân
Pisovub nubástusah puátih ovdâmerkkân sierriimân kyeskee asâttâlmân. Sierrim lii puátteevuođâst máhđulâš meid eres sajan ko tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâdâhân, tego ulmuu jieijâs pááikán.
Toos lasseen laahân lii tärkkilistum virgeomâháá tiäđufinnimvuoigâdvuotân já virgeišán kyeskee asâttâllâm.
Nubástusah váldojeh huámmášumán hybridistrategia toimâvuáváámist
Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö peivid hybridistrategia toimâvuávám tienuuvt, ete tast váldojeh huámmášumán uđđâ toimâvääldih sierâ epidemiamudoin. Ministeriö meid stivree já tuárju kuávlui njuámmootavdâvirgeomâháid toimâvääldi heivitmist.
Lasetiäđuh
haldâttâsneuvos Kirsi Ruuhonen, STM, p. 0295 163 239, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
Njuämmamtauddlääʹjj muuttâs lij raʹvvjum – vuuʹdi veʹrǧǧneeʹǩǩ vuäǯǯa lââʹzz kuånstid koronavirusvueʹjj tuõʹllstõõllmõššân
Njuämmamtauddlääʹjj muuttâs on raʹvvjum, da tõt šâdd viõʹǩǩe 22.2.2021. Lääʹjjmuuttâs raʹvvai pääiklaž da vooudlaž veʹrǧǧniiʹǩǩi vueiʹtlvažvuõđid tuejjeed ouddtuʹmmjeei da jåʹttlõs tååimid koronaviruuzz leävvnummuž cõggmõššân. Šuurmõs vueʹss muttsin lij viõǥǥâst 30.6.2021 räjja.
Lääʹjj mieʹldd veʹrǧǧneǩ vuäitt šiõtteed vooudlaid rääʹjtõõzzid jieʹllemvueʹǩǩ- da staarjõståimmjummša tâʹl, ǥu tõt lij viâltʼteeʹm epidemia leävvnummuž cõggmõššân. Õõlǥtõõzz da rääʹjtõõzz vuâđđâʹvve oummui kõskksaž fyyslai kontaakti veäʹlttummša.
Čoukksab tååim siõmmnai siõmmnai lâssneei âânnmõʹšše koronaepidemia šorrneen
Kuånst liâ juõkkum taaʹzzid hybridistrategia tåimmjemplaan meâldlânji nuʹt, što õõlǥtõõzzid da rääʹjtõõzzid vueiʹtet čouggâd, jõs ääiʹjbu tååim jiâ leäkku riʹjttjeei.
Epidemia vuâđđtääʹzzest almmjallaž puuʹttesvuõtt-tååim liâ õõlǥteei juõʹǩǩ äʹššneǩ- da vuässõõttipaaiʹǩin vuõiʹǧǧest lääʹjj nuäjja. Äʹššniiʹǩǩin leʹbe vuässõõttjin âlgg leeʹd vueiʹtlvažvuõtt ǩiõđi puʹtstummša da čiistmõõžžâst âlgg ââʹnned huõll lââʹzzteld. Lââʹssen äʹššniiʹǩǩid da vuässõõttjid aʹlǧǧe leeʹd tåimmjemvuäʹppõõzz tõʹst, mäʹhtt njuämmʼmõõžži leävvnummuž cõõggât.
Šorrnempooddâst veʹrǧǧneǩ vuäitt tuejjeed vooudlaž tuʹmmstõõǥǥ, što tåimmjummuš âlgg jäʹrjsted nuʹt, što jiâ âʹlddkontaakt šõõdd. Jieʹllemvueʹǩǩneǩ vuäitt vaalšed pueʹrmõsân jiijjâs tåimmjummša suåvlaž nääʹl toiʹmmjed nuʹt, što äʹššniiʹǩǩi kõskksaž âʹlddkontaktt lij tuõttvueʹǩǩšânji vueiʹtlva veäʹltted. Tååim vueiʹtte õhttned jeeʹresnallšeeʹm sââʹjjriâššmõõžžid, äiʹǧǧtaauli riâššmõʹšše leʹbe vaajtõsmäinnsânji še äʹššneǩmeäʹri rääʹjtummša. Šorrnempooddâst še maatkčeeimeäʹrid vueiʹtet rääʹjted Joottlõk- da saaǥǥtemkonttâr tuʹmmstõõǥǥin jäänmõsân beälla noʹrmaalâst.
Leävvnempooddâst kåʹdd leʹbe vuʹvddvaaldâšmkoontâr vuäitt piijjâd ǩidd äʹššniiʹǩǩi da vuässõõttji âânnmõʹšše miârktum jieʹllemvueʹǩǩ- leʹbe jeeʹres tåimmjummuž paaiʹǩid da sõõʹjid kueiʹt neäʹttlõʹsse. Ǩidd piijjmõš vuäitt kuõskkâd tåʹlǩ lääʹjjest meäʹrtõllum paaiʹǩid, koin lij jiijjâsnallšem vueiʹtlvažvuõtt miârkteei njuämmamkuällsi šõddmõʹšše. Näkam pääiʹǩ liâ jeäʹrbi mieʹldd siiʹsǩliikkeem- da sporttsââʹj, almmjallaž sääuʹn da vuõjjâmpõõrt, taʹnsspääiʹǩ, hääʹsǩõõttâmǩeeʹdd, siiʹsǩsiõrrâmsââʹj da kauppkõõskõõzzi almmjallaž åårramsââʹj.
Šiõttõõllmõõžž jeät suåvâld privatt- da piârjieʹllem kruuʹǧǧe kuulli tåimmjummša.
Põõššjab muttâz čårrummuž da teâđvuäǯǯmõʹšše kuõskki šiõttõõllmõʹšše
Põõššjab muttâz šâʹdde ouddmiârkkân čårrummuž da teâđvuäǯǯmõʹšše kuõskki šiõttõõllmõʹšše.
Čårrummuš lij juätkast vueiʹtlva še jeeʹres päikka ǥu tiõrvâsvuõđhuâl tåimmjemjuâǥǥtõʹsse, diǥu oummu jiijjâs domoi.
Lââʹssen läkka lij meäʹrtum veʹrǧǧneeʹǩǩ teâđvuäǯǯamvuõiggâdvuõđ da veʹrǧǧvieʹǩǩ kuõskki šiõttõõllmõõžž.
Muttâz vääʹldet lokku hybridistrategia tåimmjemplaanâst
Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria peeiʹvat hybridistrategia tåimmjemplaan nuʹt, što tõʹst vääʹldet lokku ođđ tåimmväʹlddvuõđ jeeʹres epidemiapooddin. Ministeria še ohjjad da tuärjjad vuuʹdi njuämmamtauddveʹrǧǧniiʹǩǩid tåimmväʹlddvuõđi suåvldummšest.
Lââʹssteâđ
halltõsduumšeǩ Kirsi Ruuhonen, STM, teʹl. 0295 163 239, risttnõmm.sokknõ[email protected]