Fuolaheaddjit sáhttet dál geahčadit dušše vuollel 10-jagi jahkásaš áittardanvuloža dieđuid Iežasvuorkkás. Veahkkevuoigatvuođakánsler lea gávnnahan čovdosisttis, ahte Iežasvuorkái ásahuvvon ahkerájit eai vástit buohccelága gáibádusaid.

Dás duohko fuolaheaddjit bastet oaidnit iežaset vuolleahkásaš mánáid dieđuid Iežasvuorká-bálvalusas ahkeráji haga. Dát lea vejolaš dalle, jos vuolleahkásaš, guhte bastá mearridit iežas áššiin, ii leat gieldán dieđuid luobaheami. Ođđa doaibmanmállii sirdašuvvat muttuid mielde.

Dearvvašvuođafuolahusa ámmátolbmuide boahtá geatnegasvuohta dahkat álo merkejumi vuolleahkásaš mearridannávccain

Buohccelága mielde vuolleahkásaš sáhttá gieldit iežas dearvvašvuohtadieđuid luobaheami iežas fuo-laheaddjái, jos dearvvašvuođafuolahusa ovddasteaddji lea árvvoštallan, ahte vuolleahkásaš lea doarvái rávásnuvvan dahkat dán mearrádusa. 

Vai áššiid sáhttá doaimmahit nuppi beales elektrovnnalaččat, de dearvvašvuođafuolahusa ámmátbargi galgá árvvoštallat vuolleahkásačča návccaid dikšut iežas ášši ja maiddái čielggadit mearridannávccalaš máná dáhtu dan dáfus, ahte luobahuvvojitgo su dieđut fuolaheddjiide. Dán ferte dahkat juohke dearvvašvuođafuolahusas fitnama oktavuođas. Dáid dieđuid galgá merket buohccediehtovuogádahkii juohke fitnama oktavuođas. 

Diehtovuogádagaide galgá dahkat nuppástusaid

Vai áššiid doaimmaheapmi nuppi beales lea vejolaš juohkeahkásaš mánáid fuolaheddjiide, de buohc-cediehtovuogádagaide ferte dahkat nuppástusaid. Ođđa doaibmanmállii sirdašuvvat muttuid mielde loahppajagi 2020 rájes, go dárbbašlaš nuppástusat leat váldojuvvon atnui buohccedikšovuogádagain iešguđet guovllus riikkas. 

Dearvvašvuođa- ja buresbirgejupmelágádus ja Álbmotealáhuslágádus rávvejit nuppástusaid vál-mmaštallamis sin, geat fállet dearvvašvuođafuolahusbálvalusaid ja geat doaimmahit vuogádagaid.

Láhkaásaheami nuppástusdárbbut čielggaduvvojit

Vai unnimus mánáid mearridannávccain ii livčče dárbu dahkat sierra merkejumi juohke fitnama oktavu-ođas, de sáhttá leat dárbu ásahit ahkeráji merkengeavadaga várás. Veahkkevuoigatvuođakánsler lea gávnnahan iežas čovdosis, mii gieđahallá nuppi bealis áššiid doaimmaheami ahkeráji, ahte das sáhttá dalle mearridit lágain. 

Sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija čielggada čuovvovažžan, mo vuolleahkásaš mearridannávccaid árvvoštallamis ja dasa gullevaš buohcceáššegirjemerkejumiid dahkamis mearriduvvolii lágas. 

Lassedieđut

Anna Kärkkäinen, erenomášáššedovdi, [email protected]
Ritva Halila, bajitdoavttir, [email protected]
Joni Komulainen, ráđđádalli virgeolmmoš, [email protected]

Huolâtteijei máhđulâšvuođâ ášástâllâđ šleđgâlávt vyeliahasii peeleest vijđedeh – Omakanta palvâlusâst kiävtust lamaš 10-ive aherääji váldoo meddâl 

Huolâtteijeeh pyehtih tääl keččâđ tuše vuálá 10-ihásij parnijdis tiäđuid Omakanta-palvâlusâst. Išeriehtikansler lii čuávdusistis annaam, ete Omakanta-palvâlusân asâttum aherääjih iä västid pyec-ceelaavâ vátámušâid. 

Puátteevuođâst huolâtteijeeh pyehtih uáiniđ sii vyeliahasij parnijdis tiäđuid  Omakanta-palvâlusâst aheräjittáá, jis vyeliahasâš, kote pasta meridiđ jieijâs aašijn, ij lah kiäldám tiäđui luovâttem. Uđđâ toimâmaalin sirdâšuveh kuuloold.

Tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmuin kenigâsvuotâ toohâđ ain kirjim vyeliahasii meri-demnaavcâst 

Pyecceelaavâ mield vyeliahasâš puáhtá kieldiđ tiervâsvuođâtiäđuidis luovâttem suu huolâtteijei, jis tiervâsvuođâhuolâttâs ovdâsteijee lii árvuštâllâm, ete vyeliahasâš lii tuárvi rávásmem toohâđ taan miärádâs. 

Šleđgâlii nube peeleest ášástâllâm várás tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátolmooš kalga puátteevuođâst árvuštâllâđ vyeliahasii naavcâ tipšođ jieijâs ääši sehe selvâttiđ meridemnavcâlii päärni táátu suu tiäđui luovâtmân huolâtteijei jyehi tiervâsvuođâhuolâttâs ášástâllâm ohtâvuođâst. Taid tiäđuid kalga jyehi ášástâllâm ohtâvuođâst meid kirjiđ pyecceetiätuvuáhádâhân.

Tiätuvuáháduvváid kalga rähtiđ nubástusâid

Peeleest ášástâllâm toohâm máhđulâžžân jieškote-uv ahasij paarnij huolâtteijeid váátá nubástusâid pyecceetiätuvuáháduvváid. Uđđâ toimâmaalin sirdâšuveh kuuloold loppâive 2020 rääjist,  ko tárbuliih nubástusah láá valdum anon pyecceetiätuvuáháduvâin staatâ sierâ kuávluin. 

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs já Aalmugiäláttâhlájádâs rävvejeh tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlemadeleijeid já vuáhádâhtoimâtteijeid nubástusâi valmâštâlmist.

Lahâasâttem nubástustáárbuid selvâtteh

Vâi tiäđu meridemnaavcâst ij tarbâšiččii ucebij paarnij puotâ sierâ kirjiđ jyehi eellim ohtâvuođâst, puáhtá aherääji asâttem kirjimvuáháduv várás leđe ulmemiäldásâš. Išeriehtikansler lii peeleest ášástâllâm aherááján kyeskee čuávdusistis pahudâm, ete tast puáhtá talle asâttiđ lavváin. 

Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö seelvât čuávuvâžžân, ete maht vyeliahasii meridemnaavcâ árvuštâlmist já toos lohtâseijee pyecceeäššikirjemerkkiimij kirjiimist asâttiččii laavâst.

Lasetiäđuh

Anna Kärkkäinen, sierânâsäššitobdee, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
Ritva Halila, pajetuáhtár, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
Joni Komulainen, ráđádâllee virgeolmooš, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi

Peâmmji vueiʹtlvažvuõđ äʹššâʹstted neeʹttest   vueʹllâkksa ooudâst veeidee – Jiijjad norldõõǥǥâst âânast leämmaš 10-eeʹjj ââʹǩǩraajj jäukk

Peâmmai vueiʹtte tän poodd pâi ǩiiččeed vuâlla 10- ekksai päärneez teâđaid Jiiʹjjes norldõõǥǥâst.
Veäʹǩǩ- vuõiggâdvuõttkansler lij räʹtǩǩõõzzâst ǩiõččam, štõ Jiijjad- norldõʹǩǩe šiõttuum ââʹǩǩraaj jiâ vaʹstted puõccilääʹjj õõlǥtõõzzid. 

Pueʹttiääiʹjest peâmmai vueiʹtte vueiʹnned vueʹllâkksai päärneez   teâđaid Jiijjad norldõk- kääzzkõõzzâst ââʹǩǩraajitaa. Tâʹl ǥu aaʹššeez håiddad põʹstti vueʹllâkksaž  iʹlla ǩelddam teâđai uʹvddmest järrsid.Ođđ tuåimmjem-maʹlle siirdčâʹvve siõmmnai siõmmnai. 

Tiõrvâsvuõtthuõl ämmatniiʹǩǩid õõlǥtõs tueʹjjeed pâi ǩerjjõs vueʹllâkksa mieʹrreemvääʹldest 

 
Puõccilääʹjj mieʹldd vueʹllâkksaž vuäitt ǩeʹldded tiõrvâsvuõtt-teâđeez uʹvddmest peâmmjeez, ǥu tiõrvâsvuõtthuõl eʹtǩǩeei lij arvvlõddâm vueʹllâkksa riʹttjeei  ravvsen tueʹjjeed tän tuʹmmstõõǥǥ. 

Neeʹttest ooudâst äʹššlâʹsttem väʹrdd tiõrvâsvuõtthuõl ämmatneeʹǩǩ âʹlǧǧe pueʹttiääiʹjest arvvlõddâd  vueʹllâkksa pâsttmõš håiddad jiijjâz ääʹššes de čiõlǥted mieʹrreemväʹlddsa päärna täätt teâđeez uʹvddmest peâmmjid juõʹǩǩ tiõrvâsvuõtthuõl äʹššlâʹsttem õhttvuõđâst. Täk teâđ âʹlǧǧe juõʹǩǩ äʹššlâʹsttem õhttvuõđâst še ǩeʹrjjeed puõcciteâttnorldõʹǩǩe.

Teâttriâššlmid tueʹjjeed muttõõzz

Ooudâst äʹššlâʹsttem veeidummuš jueʹǩǩekksai päärnai peâmmjid ooudldâstt muttõõzzid puõcciteâttriâššlmid. Ođđ tuåimmjem-maʹlle siirdčâʹvve siõmmnai siõmmnai loppeeʹjjest 2020 ääʹljeen, ǥu taarbšum muttõõzz liâ valddum õnnu puõcciteâttriâššlmin jeeʹres beäʹlnn jânnam.
 Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem stroiʹttel (THL) da Meeraijäältõkstroiʹttel (KELA) vuäʹppste tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõsuʹvddjid da riâššâlmtuåimmteeʹjid muttõõzz valmštõõllmest. 

Lääʹǩǩšiõtteem muttõstaarbid čiõlǥte

Ǥu teâđ mieʹrreemvääʹldest ij taarbšeʹčči uuʹccab päärnai ooudâst jeäʹrben ǩeʹrjjeed juõʹǩǩ jeällmõõžž õhttvuõđâst, ââʹǩǩraaj piijjmõš ǩeʹrjjeemnääʹll väʹrdd vuäitt leeʹd toolkav.
Vieʹǩǩvuõiggâdvuõttkansler lij ooudâst äʹššlâʹsttem ââʹǩǩraaj kuõskki räʹtǩǩummšest tuõttâm, štõ täʹst vueiʹtte tâʹl šiõtteed laaʹjjin.  

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seʹlvvad še, mäʹhtt vueʹllâkksa mieʹrreemvääʹld arvvlâʹttmest da tõõzz kollʼjeeʹj puõcciäʹššǩeʹrjjmieʹrǩǩeem ǩeʹrjjummšest šiõtteʹčči laaʹjjest. 

Lââʹssteâđaid:

Anna Kärkkäinen, spesiaal- äʹšštobddi, [email protected]
Ritva Halila, pââimõsdåhttar, [email protected]
Joni Komulainen, saǥsteei veʹrǧǧneʹǩǩ, [email protected]