Hyppää sisältöön
Stáhtaráđđi ja ministeriijat Media

Servodaga kriisadiliin dárbbašat johtilit veahki

Sosiaali- ja terveysministeriö
28.10.2020 11.13 | Julkaistu suomeksi 2.11.2020 klo 11.53
Kolumna
Erityisasiantuntija Erja Koponen.

Máilmmi jo jahkebeali váivvidan koronavirusepidemiija lea geahččaladdan olbmuid miela buresveadjima ja nagodeami earenoamáš olu. Lea dehálaš, ahte dákkár spiehkastatlaš dilis áŧestuvvan olmmoš ohcá veahki. Veahki ohcan sáhttá gáibidit roahkkatvuođa, ja dat lihkus máŋgasis lea leamašan.

Koronavirusa dagahan kriissa lassin psykoterapiabálvalusaid fállán Vastaamo diehtosuođđamat ja bálvalusa ávkkástallan áššehasaid vuortnuhanfiggamat leat guoskkahan sakka suopmelaččaid. Roavis rihkus suoibbuha min luohttámuša diehtovuogádagaide, vuoiggalašvuhtii ja olbmuid rehálašvuhtii.

Lihkus máŋggalágan veahkki lea oažžumis. Ovdamearkan kriisatelefovnnaide leat boahtán fuopmášahtti eanet oktavuođaváldimat veahki dárbbašeaddjiin go árabut. Hálademiin olbmot muitalit áŧestusa dovdduin ja váttisvuođain olmmošgaskavuođain.

Epidemiija geahččaladdá mielladearvvašvuođa lassin maiddái bálvalanvuogádagaid njuovžilvuođa

Koronavirusdilli geahččaladdá miela buresveadjima ruovttus ja maiddái bargoeallimis. Ovdamearkan gáiddusbarggut ja gáiddusstuđeren, iešdáhtolaš dahje garrasit ávžžuhuvvon erren ja njoammundávdalága čuvvon karanteana rievdadit máŋgga láhkai olbmuid árgga ja gáržžidit doaibmanvejolašvuođaid. Eallimahálddašeami hástalusat badjánit ja sosiála gaskavuođaid bajásdoallan šaddá váddáseabbon. 

Doarvái viiddis ja rivttesáiggi, álkit fáhtejuvvon mielladearvvašvuođa doarjaga oažžun lea ain dehálut. 

Diehtodorvoáitagat miela buresveadjima riskadahkkin 

Balle priváhta, luohttámušain muitaluvvon dieđuid leavvamis ja ballu vejolaš identiteahtasuoládemiin lasihit duháhiid olbmuid miela noađuheami ja áŧestusa dovdduid. Olbmot gáibidit dilis jođánis ja konkrehta doaibmarávvagiid ja háleštanveahki.

Jođánit addojuvvon doarjja sáhttá eastadit váttisvuođaid ja veahkehit das, ahte váttisvuođaid eai šatta stuoribun. Rivttesáigge veahkki ovddida miela resilieanssa dahjege njuovžilvuođa ja máhccannávcca. Dás lea mearkkašupmi maiddái dasa, mo olbmot boahttevuođas luhttet diehtodorvui ja servodaga doaibmanákcii stuorra heađi siste.

Buorre mielladearvvašvuohta gullá buohkaide ja dan ovdii dahkko bargu viidát 

Suomas lea gárvvistuvvon Našuvnnalaš mielladearvvašvuođastrategiija ja iešsoardimiid eastadanprográmma jagiide 2020-2030. Dat lea guhkes áiggi válmmaštallama ja viiddis ovttasbarggu boađus. Vuolggasadjin lea mielladearvvašvuođa ollislaš vuhtii váldin servodagas, dan sierra doaibmasurggiin ja dásiin.

Strategiija mihttomearrin lea ovdamearkan eastadit ja dikšut beaktilit mielladearvvašvuođa hehttehusaid ja geahpedit dasa gullevaš steampilšuvvama. Mihttomearrin lea maiddái dahkat vejolažžan rivttesáigge ja doarvái buori bálvalusaid ja daid oassin kriisabálvalusaid olles Suomas.

Seammás lasihat bálvalusain dieđiheami nu, ahte juohkehaš Suomas ássán diehtá, mo ja gos bálvalusaid oažžu dalle daid dárbbaša. 

Mielladearvvašvuođastrategiijai gullá maiddái iešsoardimiid eastadanprográmma. Ovdamearkan skuvlejumiid bokte leat lasihan vuođđodearvvašvuođa ámmátolbmuid čehppodaga: mo deaividit iešsorpmálaš pasieantta dahje mo dovdat iešsoardima vára vuolde lean olbmo. Lassin ovdamearkan mediasuorggi ámmátolbmuide lea ordnejuvvon skuvlejupmi iešsoardima vásttolaš ođasbarggus.

Aiddo dál mielladearvvašvuođastrategiija ja iešsoardimiid eastadanprográmma ollašuhttima jođálmahttet máŋggain fidnuin, mat besset johtui vel dán jagi bealde. Fiduin vuodjut earret eará lasihit searvvušlaš buresveadjima guovlluin ja gieldda árgabirrasiin. Seammás nanosmahttit mielladearvvašvuođačehppodaga gieldda vuođđobálvalusain ja bargosajiin dego maiddái jođiheamis. Iešsoardimiid eastadeapmi beavttálmahtto eandalii guovlluin, gos iešsoardinjámolašvuohta lea guorahallamiid mielde alla. iešsoardima vára vuolde lean olbmuide fállojuvvo áramuttu doarjja.

Stuorra oassi mis dárbbaša muhtun eallima muttus doarjaga dahje divššu mielladearvvašvuođa váttisvuođaide. Danin lea roahkasmahtti, ahte min váivvidan kriisat lea veahkehan oaidnit ain čielgaseappot buori mielladearvvašvuođa mearkkašumi. Buorre mielladearvvašvuohta lea earutkeahtes oassi ovttaskas olbmuid ja olles álbmotgotti buresveadjimis – almmá steampilšuvvama.

Erja Koponen
Sierraáššedovdi
Sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija

Inarinsaameksi:

Ohtsâškode kriisâtiilijn tarbâšuvvoo iše jotelávt 

Maailm jo paijeel ihepele puštem koronavirusepidemia lii keččâlâddâm ulmui mielâ pyereestvaijeem já vaijeem eromâš ennuv. Lii tehálâš, ete taan spiekâstâhlii tiileest atâštum olmooš ocá iše. Iše uuccâm sáttá vaattâđ ruokkâdvuođâ, já tot maŋgâsist lii luhhoost lamaš.

Koronavirus tovâttem kriisâ paaldâst psykoterapiapalvâlusâid fällee Vastaamo tiätuavveedmeh já palvâlus kiävttám äššigâsâi vuárnuttemkeččâlmeh láá hirmástuttám vijđáht syemmilijd. Ruávis rikkoos moivee mii osko tiätuvuáháduvváid, vuoigâlâšvuotân já ulmui rehelâšvuotân. 
Luhhoost maaŋgâlágán iše lii finnimnáál. Ovdâmerkkân kriisâpuhelimáid láá puáttám merhâšitteht  ovdiist eenâb ohtâvuotâväldimeh iše tarbâšeijee ulmuin. Suáituin ulmuuh muštâleh atâštâs tobdoin já čuolmâin olmooškoskâvuođâin.

Epidemia keččâlâd mielâtiervâsvuođâ lasseen meid palvâlemvuáháduv njyebžilvuođâ

Koronavirustile keččâlâd mielâ pyereestvaijeem nuuvt pääihist ko meid pargoelimist. Ovdâmerkkân káiduspargoh já káidusoppâm, jiešráđálâš tâi nanosávt avžuuttum sierrim sehe njuámmootavdâlaavâ miäldásâš karanteen mutteh maaŋgânáál ulmui aargâ já kezideh toimâmmáhđulâšvuođâid. Eellimhaldâšem hástuseh tiäduttuvvojeh já sosiaallij koskâvuođâi paijeentoollâm lii vaigâdub.

Kelijdeijee já olmâ ääigi sehe älkkeht finnimnáál mielâtiervâsvuođâ torjuu finnim lii ovdiist tehálub.

Tiätutorvouhkeh mielâ pyereestvaijeem riskâtahhen

Palo priivaat, luáttámušlávt muštâlum tiäđui leevvânmist já palo máhđulijn identiteetsuolâvuođâin lasetteh ulmui mielâ kuormim já atâštâs tobdoid. Ulmuuh käibideh tiileest jotelávt sehe konkreetlijd toimâravvuid já savâstâllâmiše. 

Jotelávt adelum toorjâ puáhtá estiđ čuolmâid já išediđ tast, ete čuolmah iä šoodâ ovdiist viärráábin. Olmâ ääigi finnejum iše oovded mielâ resiliens ađai njyebžilvuođâ já maccâmâšnaavcâ. Tain lii merhâšume meid toos, maht ulmuuh puátteevuođâst lyettih tiätutoorvon já ohtsâškode toimânavccáid kaskoo stuorrâ eđe. 

Šiev mielâtiervâsvuotâ kulá puohháid já ton oovdân pargeh vijđáht

Suomâst lii rahtum Aalmuglâš mielâtiervâsvuotâstrategia já jiešsuurmij estimohjelm ivvijd 2020–2030. Tot lii kuhesáigásii valmâštâllâm já viijđes oovtâstpargo puáđus. Vuolgâsaijeen lii mielâtiervâsvuođâ olesváldálâš huámmášumán väldim ohtsâškoddeest, ton sierâ toimâsuorgijn já taasijn. 

Strategia ulmen lii ovdâmerkkân estiđ já hoittáđ pehtilávt mielâtiervâsvuođâ hemâdâsâid já kepidiđ toos lohtâseijee lavtâsmem. Ulmen lii meid toohâđ máhđulâžžân kelijdeijee já olmâ ääigi palvâlusâid já toi uássin kriisâpalvâlusâid oles Suomâst. Siämmást lasetteh palvâlusâin tieđettem nuuvt, ete juáhás, kote áásá Suomâst, tiätá, ete maht já kost palvâlusâid finnee talle ko taid taarbâš. 

Mielâtiervâsvuotâstrategian kulá meid jiešsuurmij estimohjelm. Ovdâmerkkân škovliimijguin lii lasettum vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmui mättim: maht teivâđ jiešhiävulii pyeccee tâi maht tubdâstiđ jiešsormevaarâst orroo ulmuu. Toos lasseen ovdâmerkkân mediasyergi áámmátulmuid lii uárnejum škovlim jiešsuurmij ovdâsvástádâslii uđâstieđeetmist.

Eidu tääl mielâtiervâsvuotâstrategia já jiešsuurmij estimohjelm olášuttem huáputteh maaŋgâin haavâin, moh vyelgih joton vala taan ive peln. Haavâin vuájuh eereeb iärrás lasettiđ siärvuslii pyereestvaijeem kuávluin já kieldâ argâpirrâsijn. Siämmáánáál nanodeh mielâtiervâsvuotâmättim nuuvt kieldâ vuáđupalvâlusâin ko meid pargosoojijn já joođeetmist. Jiešsuurmij estim pehtiliteh eromâšávt kuávluin, main jiešsormejämimeh láá tutkâmušâi mield lamaš enâmustáá. Jiešsormevaarâst orroo ulmuid fäälih arâdis torjuu.

Stuorrâ uási mist taarbâš monnii eellimmuddoost torjuu tâi tipšo mielâtiervâsvuođâ čuolmáid. Tondiet lii ruokâsmittee, ete mii moivejeijee kriisah láá išedâm uáiniđ ovdiist čielgâsubbooht šiev mielâtiervâsvuođâ merhâšume. Šiev mielâtiervâsvuotâ lii iäruttemes uási ovtâskâs ulmuu já oles aalmug pyereestvaijeem – lavtâsmemttáá.

Erja Koponen
Sierânâsäššitobdee
Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö

Koltansaameksi:

Meerkååʹdd kriisvueʹjjin taarbše jåttlânji vieʹǩǩ

Maaiʹlm juʹn pieʹlleeʹjj peʹcclâsttam koronavirusepidemia lij väʹlppâsttam oummi miõll, pueʹrrjieʹllem da vuäittmõõžž čuuʹt jiânnai. Lij vääžnai, štõ tän pannvueʹjjest tåʹsǩǩõõvvam ooumaž veǯǯ vieʹǩǩ. Vieʹǩǩ ooccmõš vuäiʹt õõlǥted smeʹllkõsvuõđ da tõt lij lekksânji määŋgast leämmaš.

Koronavirus šõddääm kriis lââʹssen psykoterapiakääzzkõõzzid taʹrjjeei Vastaamo teâttkolggmõõžž da kääzzkõs õõʹnni ääʹššlai teâđaid pääkkteeʹl vuäǯǯummuš liâ lâsmmâttam veiddsânji lääʹddjânnam oummid. Tårkkai reäʹǩǩõs staurrnâd mij ååsk teâttriâššlmid, vuõiggâdvuõttmeâldlõʹžže da oummi veârnaivuõʹtte.

Lekksânji määŋgnallšem veäʹǩǩ lij vuäǯǯamnalla.Ouddmiârkkân kriisteʹlfoonid liâ puättam miârkksânji jeänab õhttvuõttvälddmõõžž vieʹǩǩ taarbšeeʹjin ǥu ääiʹjab. Teʹlfoonin oummu mainste tååʹsǩ tobddmõõžžin da vaiggâdvuõđin ooumažkõskkvuõđin.

Epidemia väʹlppâstt miõlltiõrvâsvuõđ lââʹssen še kääzzkõsriâššâlm soojjlõsvuõđ

Koronavirusvueʹǩǩ väʹlppâstt miõllpueʹrrvuäittmõõžž nuʹtt doomâst ǥu tuâjj- jieʹllmest.

Ouddmiârkkân ougglõstuâj da ougglõsmättʼtõs, jiõččvälddlaž leʹbe ravvsânji siâssõttum čårrõs de  pâššnemkõpplääʹjj meâldlaž karanteeʹn moʹtte määŋgnalla oummu aarg da ǩeeʹʒʒee tåimmjemvueiʹtlvažvuõđid. Jieʹllemvaaldšem väʹǯǯlõõzz pâjjne da sosiaalla kõskkvuõđi âʹlnnâânnmõš vaikknââvv.  

Riʹttjeeʹj da vuõiggäiggsa, hiâlpeld vuäǯǯamnalla åårrai miõlltiõrvâsvuõđ staan vuäǯǯmõš lij oouʹdbuž vääžnʼjab. 

Teâtt-tuõrvv vaar miõllpueʹrrvuäittmõõžž riskkraajjʼjen

Pââll takaioummi, veârrsânji mainstum teâđai leävvnummšest da pââll vueiʹtlvõõʹžži identiteʹttvälddmõõžžin lââʹzzte dohti oummi miõl lossâdvuõđ da tååʹsǩ tobddmõõžžid. Oummu kaiʹbbje vueʹjjest jåttlânji de konkreettlaid tåimmjemvuäʹppstõõzzid de mainstemvieʹǩǩ.

Jåttlânji uʹvddum staan vuäiʹt cõggâd vaiggâdvuõđid da vieʹǩǩted tõʹst, štõ vaiggâdvuõđ jiâ ooudbõõžžâst vaikknõõvče. Vuõiggäiggsaž veäʹǩǩ ooudâd miõl resilieeʹns l. soojjlõsvuõđ da maacctemooddid. Täʹst lij miârkktõs še tõõzz, mäʹhtt oummu juätkast naʹddje teâtt-tuõʹrvve  da meerkååʹdd tåimmjemooddid šuurab pannääʹpp kõõskâst.

Šiõǥǥ miõlltiõrvâsvuõtt kollai pukid da tõn ouʹdde räʹjje veeidas vuâllsânji tuâjj

Lääʹddest lij rajjum Meerlaž miõlltiõrvâsvuõttstrategia da jiõččhiâvtummši cõggâmplaan eeʹjjid 2020- 2030. Tõt lij kuʹǩesäiggsa valmštõõllmõõžž da veeidasvuâllsa õhttsažtuâjj puåđõs. Vueʹlǧǧemsââʹjjen lij miõlltiõrvâsvuõđ ceâlaiväʹlddlaž vuâmmša välddmõš meerkååʹddest, tõn jeeʹres tåimmjemsueʹrjin da tääʹzzin.

Strategia täävtõssân lij ouddmiârkkân cõggâd da håiddad viõkksânji miõlltiõrvâsvuõđ jieʹttid de uuʹcceed tõid kollʼjeei leiʹmmjõõttmõš. Täävtõssân lij še vueiʹtlvâʹstted vuõiggäiggsaid da riʹttjeeʹj kääzzkõõzz da tõi vueʹssen kriiskääzzkõõzz ceâlai Lääʹddjânnmest. Seämma ääiʹj lââʹzzte kääzzkõõzzin teâđtummuš nuʹtt, štõ juõʹǩǩʼkaž Lääʹddest jälsteei teâtt, mäʹhtt da koʹst kääzzkõõzzid vuäǯǯ tâʹl ǥu tõid taarbaš. 

Miõlltiõrvâsvuõttstrategiaaʼje kollai še jiõččhiâvtummši cõggâmplaan. Ouddmiârkkân škooultõõzzin lij lââʹzztum vuâđđtiõrvâsvuõtthuõl ämmatlai silttummuš: mäʹhtt teivvad jiõččhiâvteejaž puõcci leʹbe mäʹhtt tobddted jiõččhiâvtemvaarast åårrai. Lââʹssen ouddmiârkkân mediasueʹrj ämmatlaid lij riâššum škooultõs jiõččhiâvtummši vaʹsttõslast teâđtummšest. 

Samai ååʹn miõlltiõrvâsvuõttstrategia da jiõččhiâvtummši cõggâmplaan tiuʹddepiijjmõõžž ǩirrlâʹtte määŋgin haʹŋǩǩõõzzin, kook peäʹsse jåttjed veâl tän eeʹjj peäʹlnn. Haʹŋǩǩõõzzin kõskkâʹtte še lââʹzzted õhttõõllâž pueʹrrvuäittmõõžž vuuʹdin da kååʹdd arggpirrõõzzâst.

Seämmanalla raʹvvje miõlltiõrvâsvuõttsilttummuš nuʹtt kååʹdd vuâđđkääzzkõõzzin ǥu še tuâjjsõõʹjin da jååʹđtummšest. Jiõččhiâvtummši cõggmõõžž viõkkâʹtte jeärben vuuʹdin, koin jiõččhiâvtem- jääʹmmemvuõtt lij tuʹtǩǩõõzzi mieʹldd leämmaš šuurmõs.Jiõččhiâvtemvaarast åårjid taʹrjjee ääiʹjeld staan.

Jäänmõš vueʹss meeʹst taarbaš koon- ne jieʹllmes poodd staan leʹbe hååid miõlltiõrvâsvuõđ vaiggâdvuõđid. Tõnt lij smeʹllkõs, štõ miʹjjid lâsmmâttam kriis liâ veäʹǩǩtam vueiʹnned ooudap čiõlggsubun šiõǥǥ miõlltiõrvâsvuõđ miârkktõõzz. Pueʹrr miõlltiõrvâsvuõtt lij räʹtǩǩeeʹjteʹmes vueʹss takai oummu da ceâlai meerkååʹdd pueʹrrvuäittmõš – leiʹmmjeǩâni

Erja Koponen
Jeärbužäʹšštobddi
Sosiaal - da tiõrvâsvuõttministeria

Back to top