Hyppää sisältöön
Stáhtaráđđi ja ministeriijat Media

Njoammundávdabeaiveruđa máksima ákkaide eai nuppástusat

Sosiaali- ja terveysministeriö 4.9.2020 16.27 | Julkaistu suomeksi 8.9.2020 klo 11.01
Dieđáhus

Maŋimuš vahkuid leat ságastallan das, galgágo njoammundávdabeaiveruđa máksit olbmui, guhte vejolaččat iežas doaimma čuovvumuššan lea šaddan koronavirusnjoammuma vuollásažžan. Dákkár dilli lea jearaldagas dalle, go olmmoš lea vuolgán mátkái riikii, man dávdadilli lea heajut go Suomas dahje jus olmmoš lea oassálastán omd álbmotdilálašvuhtii.

Sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija linnje, ahte njoammundávdabeaiveruđa máksima eavttuide eai dahkko nuppástusat. Ášši čielggaduvvui ministeriijas, ja lassin bivde olggobeale juridihkalaš árvvoštallama njoammundávdabeaiveruhtanjuolggadusa nuppástusvejolašvuođain ja -dárbbuin vuođđolága geahččančiegas.

Njoammundávdalága mielde olbmos, guhte njoammundávdda leavvama eastadeapmin lea mearriduvvon leat eret dienasbarggustis, sirrejuvvot dahje karantenii, lea riekti oažžut dienasmassima buhtadussan njoammundávdabeaiveruđa. 

Seammá riekti lea vuollel 16-jahkásaš máná fuolaheaddjis, jus vuollel 16-jahkásaš mánná lea ovdalis máinnašuvvon siva geažil mearriduvvon leat ruovttus ja fuolaheaddji lea dán dihtii eastašuvvan bargat barggus. Jus ánsomassimis ii leat (olmmoš sáhttá bargat omd gáiddusbarggu), ii njoammundávdabeaiveruhtii leat riekti.

Nuppe láhkai go eará buohcandáhkáduslága čuvvon beaiveruhtaovddut, njoammundávdabeaiveruhta lea dievas ánsomassinbuhtadus. Ággan dievas buhtadussii lea, ahte virgeoapmahačča addán barggus eretorrun-, karanteana- dahje sirrenmearrádus čuohcá garrasit olbmo vuođđorivttiide ja su vejolašvuhtii ánssášit áigáiboađus dienasbargguin.

Karanteanas eallin oaivvilda mearkkašahtti árgaeallima ja vuođđovuoigatvuođaid ráddjema, go karanteanas lean olmmoš ii váldonjuolggadusa mielde oaččo vuolgit olggos ruovttustis.

Dievas buhtadusa máksima duohken lea maiddái servodaga intreassa oažžut dávdda njoammuma vuollásažžan olbmuid bissut eret barggus, karanteanas dahje sirremis eará álbmoga suodjaleapmin. Njoammundávdabeaiveruhta ii guoskka dušše dál lean koronaepidemiija, muhto maiddái eará almmolaččat váralaš njoammundávddaid. 

Njoammundávdabeaiveruđa dási vuolideapmi gáibidivččii máŋggaid lágaid nuppástuhttima. Beaiveruđa dási vuolideapmi olbmo iežas doaimma vuođul lea váttis máŋggage siva geažil. 

Dárkilit ráddjejuvvon njuolggadusaid čállin láhkii ovdamearkan olgoriikkamátkki moaitimis livččii hástaleaddji, go olbmo doibmii laktásan dilálašvuođat leat máŋggaláganat ja earálágan ávžžuhusat nuppástuvvet epidemiija ovdánettiin. Lassin olbmo iežas doaimma moaitima árvvoštallan ja beaiveruhtarievtti unnideapmi dán árvvoštallama vuođul boađášii leat ruossalasvuođas ovttaveardásaš- ja olgguštangielddusnjuolggadusain.

Earáge dearvvašvuhtii vuođđuduvvan ovdduin (omd buohcanbeaiveruhta) ii ovdui váikkut dat, leago olmmoš ieš váikkuhan iežas doaimmaidisguin ovdorievtti šaddamii. Iežas doaimma váikkuhus riskkaid šaddamii dearvvašvuođa dáfus lea álo muhtun muddui dulkoma vuollásaš.
Olbmuid riektedorvvu ja servodaga suddjema dáfus lea eandalii dehálaš, ahte karanteana- ja sirrenmearrádusat addojuvvojit ovttaveardásaččat buohkaide njoammundávdalága čuvvon dilálašvuođain ja nu mo lágas lea ásahuvvon. Karantenii mearridettiin olbmo gusket njoammundávdalágas oaivvilduvvon geatnegasvuođat, muhto nuppe dáfus maiddái vuoigatvuođat (ee. beaiveruhta). Njoammundávdalága čuvvon mearrádusat dahkkojuvvojit álo dálkkasdieđalaš ákkaid mielde.


Lassidieđut: 

Liisa Siika-aho, hoavda, sosiáladorvo- ja dáhkádusossodaga ovdoovttadat, t. 029 516 3085, [email protected]
 Saila Ruuth, stáhtačálli, t. 029 516 3391, [email protected]
 

Njuámmootavdâpeiviruuđâ mäksim vuáđđusáid iä nubástusah

Majemui peeivij láá savâstâllâm tast, ete kalga-uv oles njuámmootavdâpeiviruuđâ mäksiđ ulmui, kote lii máhđulávt jieijâs tooimâ keežild painâšum koronavirusnjuámmumân. Tággáár tile lii koččâmušâst ovdâmerkkân talle, ko olmooš lii mađhâšâm enâmân, mon tavdâtile lii viärráb ko Suomâst tâi jis olmooš lii uásálistám om. aalmugtábáhtusân.

Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö linjáá, ete njuámmootavdâpeiviruuđâ mäksim vuáđđusáid iä toovâ nubástusâid. Ääši valmâštâllii ministeriöst, já toos lasseen pivdii ulguupiäláá riävtálii árvuštâllâm njuámmootavdâpeiviruttânjuolgâdusâi nubástusmáhđulâšvuođâin já -táárbust vuáđulaavâ uáinust.  

Njuámmootavdâlaavâ mield ulmust, kote njuámmootaavdâ levânem estim tiet lii meridum orroođ meddâl tienâspargostis, sierriđ tâi orroođ karanteenist, lii vuoigâdvuotâ finniđ tienâsmonâttem sajanmäksimân njuámmootavdâpeiviruuđâ. 

Siämmáš vuoigâdvuotâ lii vuálá 16-ihásii párnáá huolâtteijest, jis vuálá 16-ihásâš pärni lii ovdil mainâšum suujâ tiet meridum orroođ pääihist já huolâtteijee ij tondiet paste porgâđ pargoidis. Jis tienâsmonâttem ij lah (olmooš puáhtá porgâđ om. káiduspargo), te njuámmootavdâpeiviruutân ij lah vuoigâdvuotâ.

Eresnáál ko nubeh puácuvuođâtáhádâslaavâ miäldásiih peiviruttâhiäđuh, njuámmootavdâpeiviruttâ lii oles tienâsmonâttemsajanmáksu. Vuáđđusin oles sajanmááksun lii, ete virgeomâhâš adelem pargoost meddâlorroom-, karanteen- tâi sierrimmiärádâs kuáská vuáimálávt ulmuu vuáđuvuoigâdvuođáid já suu máhđulâšvuotân tiänáđ áigápuáđus tienâspargoin. 

Karanteenist orroom uáivild merhâšittee argâeellim já vuáđuvuoigâdvuođâi raijim, ko karanteenist orroo olmooš ij prinsiiplávt uážu vyelgiđ olgos päihistis.
Oles sajanmáávsu mäksim tuáváást lii meid ulme, ete taavdân painâšum ulmuuh pisoh meddâl pargoost, karanteenist tâi sierriimist, vâi eres aalmug syeijejuvvoo. Njuámmootavdâpeiviruttâ ij kuoskâ tuše tääl orroo koronaepidemian, peic meid eres almosvarâláid njuámmootavdáid. 

Njuámmootavdâpeiviruuđâ tääsi vyeledem váđáččij maaŋgâid já prinsiiplijd nubásmitmijd lahâaasâtmân. Peiviruuđâ tääsi vyeledem ulmuu jieijâs tooimâ vuáđuld lii väädis maaŋgâ-uv suujâ tiet. 

Tärhis njuolgâdusâi čäällim laahân ovdâmerkkân olgoeennâmmääđhi läitittetteevuođâst ličij hástulâš, tastko ulmui tooimân lohtâseijee tileh láá maaŋgâlágáneh já sierâlágán avžuuttâsah muttojeh, ko epidemia ovdán. Toos lasseen ulmuu jieijâs tooimâ läitittetteevuođâ árvuštâllâm já peiviruttâvuoigâdvuođâ hiäjusmittem taan árvuštâllâm vuáđuld ličij ruossâlâs oovtviärdásâšvuotâ- já olgoštemkiäldunjuolgâdusâiguin. 

Eres-uv tiervâsvuotân vuáđuduvvee hiäđuin (om. puoccâmpeiviruttâ) ij hiäđu miärán vaaigut tot, ete lii-uv olmooš jieš vaiguttâm jieijâs toimâiguin hiätuvuoigâdvuođâ šoddâmân. Jieijâs tooimâ vaikuttâs riiskâi šoddâmân tiervâsvuođâ uásild lii ain viehâ tulkkum várásâš.

Ulmui riehtitorvo sehe ohtsâškode suoijim tááhust lii eromâš tehálâš, ete karanteen- já sierrimmiärádâsah adeluvvojeh oovtnáál puohháid njuámmootavdâlaavâ miäldásijn tiilijn já laavâst asâttum náál. Ko meriduvvoo karanteenân, te ulmui kyeskih njuámmootavdâlaavâ miäldásiih kenigâsvuođah, mutâ nube tááhust meid vuoigâdvuođah (ei. peiviruttâ). Njuámmootavdâlaavâ miäldásiih miärádâsah tahhojeh ain talhâstieđâlij vuáđđusij vuáđuld.

Lasetiäđuh:


Liisa Siika-aho, hovdâ, sosiaaltorvo já táhádâsuásáduv hiätuohtâdâh, p. 029 516 3085, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
Saila Ruuth, staatâčällee, p. 029 516 3391, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi

Jie muttâz njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ mäʹhssem vuâđain

Mââimõs neäʹttlin  lij saǥstõllum tõn pirr, âlgg-a tiudd njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ mäʹhssed ooumže, kååʹtt lij vueiʹtlvânji jiijjâs tooiʹmi diõtt jouddâm koronavirusnjuämmamvaʹrre. Näkam vueʹǩǩ lij kõõččmõõžžâst ouddmiârkkân teʹl, ko ooumaž lij vuâlggam mätkka jânnma, koon tauddvueʹǩǩ lij hueʹnab ko Lääʹddjânnmest leʹbe jos ooumaž lij vuässõõttâm ouddm. oummid noorrâm šõddmõʹšše.  

Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria liʹnjjʼjai, što njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ mäʹhssem vuâđaid jeät tuejjuku muttsid. Ääʹšš seʹlvvteš ministeriast, da veâl rauʹǩǩeš åålǥbeällsaž juriidlaž ärvvtõõllmõõžž njuämmamtauddpeiʹvvteäʹǧšiõttõõllâm muʹttemvueiʹttemvuõđin da taarbâst vuâđđlääʹjj vueiʹnnemkuuʹlmest.

Njuämmamtauddlääʹjj mieʹldd oummust, kååʹtt njuämmamtaaud leävvnem cõggâm diõtt lij mieʹrruum leeʹd meädda tiânâstuâjstes, čårreemnalla leʹbe karanteena, lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad tiânâsmõõntõõzz koʹrvvummšen njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ. 

Seämma vuõiggâdvuõtt lij vuâlla 16-âkksa päärna huõlteeʹjest, jos vuâlla 16-âkksaž päärnaž lij ooudbeäʹlnn peäggtum määinast mieʹrruum ââʹnnemnalla dååma da huõlteei tän diõtt lij cõggnam reâuǥast. Jos tiânâsmõõntõs ij leäkku (ooumaž pâstt ouddm. ougglõstuõjju), ij njuämmamtauddpeiʹvvteägga leäkku vuõiggâdvuõtt.

Nuuʹbbnalla ko jeeʹres puõʒʒâlmååsktõslääʹjj meâldlaž peiʹvvteäʹǧǧouddõõzz, njuämmamtauddpeiʹvvteäʹǧǧ lij tiudd tiânâsmõõntemkoʹrvvõs. Vuâđđan tiudd koʹrvvõʹsse lij, što veʹrǧǧneeʹǩǩ uʹvddem reâuǥast meädda åårram-, karanteeʹn- leʹbe čårreem-meärrõs kässjââtt viõkkšânji oummu vuâđđvuõiggâdvuõđid da suu vueiʹttemvuõʹtte teäʹnʼjed piʹrǧǧummšes tiânâstuâjaines. 

Karanteeʹnest åårrmõš miârkkšââvv miârkteei arggjieʹllem da vuâđđvuõiggâdvuõđi rajjummuž, ko väʹlddvuâkksen lij, što karanteeʹnest åårrai ij vuäǯǯ võõidâd åålǥas pääiʹǩstes. 

Tiudd koʹrvvõõzz mäʹhssem tueʹǩǩen lij še täävtõs vuäǯǯad taaud njuämmavaaʹre jouddâm oummid põõššâd meädda tuâjast, karanteeʹnest leʹbe čåårast jeeʹres narood suõjjeem diõtt. Njuämmamtauddpeiʹvvteäʹǧǧ ij kuõsk tåʹlǩ ânnʼjõž koronaepidemia, peʹce jeeʹres takai vaarlaž njuämmamtaaudid še. 

Njuämmamtauddpeiʹvvtieʹǧǧ tääʹzz vueʹlummuš kaiʹbbjeʹče määŋgai da vuâđđjuurdtääʹzz muttsid lääʹǩǩšiõttummša. Peiʹvvtieʹǧǧ tääʹzz vueʹlummuš oummu jiijjâs toiʹmmjem vuâđald lij problemaattlaž määŋg määinast. 

Tärkka rajjuum šiõttõõllmõõžž ǩeeʹrjtummuš läkka ouddmiârkkân ålggjânnam-määʹtǩ läittam diõtt leʹčči väʹǯǯel, ko oummui toiʹmmjummšest vueʹjj lie määŋgnallšem da jeeʹresnallšem siâzztõõzz mottje epidemia ouddnem mieʹldd.  Veâl oummu jiijjâs toiʹmmjummuž läittamtääʹzz ärvvtõõllmõš da peiʹvvteäʹǧǧvuõiggâdvuõđ hueʹnummuš tän ärvvtõõllmõõžž vuâđald leʹčči juʹn risttreeidast õõutverddsažvuõtt- da čårstemǩiõldšiõttõõllmin. 

Ij ni jeeʹres tiõrvâsvuõttvuâđđsaž ouddõõzzin (ouddm.puõʒʒâlmpeiʹvvteäʹǧǧ) vaaikât tõt, lij-a ooumaž jiõčč vaaiktam jiijjâs tooiʹmin ouddõsvuõiggâdvuõđ šõddmõʹšše. Jiijjâs toiʹmmjem vaaiktõs riisk šõddmõʹšše tiõrvâsvuõđ beäʹlnn lij pâi siõmmna tuʹlǩǩeem värrsaž.

Oummi vuõiggâdvuõttstaan di õhttsažkååʹdd suõjjeem beäʹlnn lij vuõssmõsân täʹrǩǩ tõt, što karanteeʹn- da čårreem-meärrõõzzid uuʹdet õõutmeâldlânji pukid njuämmamtauddlääʹjj meâldlaž vuõʹjjin da lääʹjjest šiõttuum nääʹleld. Karanteena meäʹrreen oummu kueʹsǩǩe njuämmamtauddlääʹjj õõlǥtõõzz, leša nuuʹbb beäʹlnn še vuõiggâdvuõđ jm. peiʹvvteäʹǧǧ. Njuämmamtauddlääʹjj meâldlaž tuʹmmstõõǥǥid tueʹjjeet pâi taalkâstiõđlaž vuâđain.


Lââʹssteâđ:


Liisa Siika-aho, jååʹđteei, sosiaalstaan da -ååsktõsjuâkkaz ouddõsjuâǥǥas, t. 029 516 3085, [email protected]
Saila Ruuth, riikkpiisar, t. 029 516 3391, [email protected]