- fi
- sv
- en
- ru
- Forms
- Esteettömyysdirektiivi
- Esteettömyysdirektiivi
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö
- Sosiaalityön tutkimus (linkki)
- Gielddat
- Vanliga frågor om reformen av lagstiftningen om mentalvård
Sode-ministarat ođastusas: Buresdoaibmi ráhkadus duddjo dorvvu boahtteáigái
Sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa sihke gádjundoaimma ráhkadusaid ođasnuhttimiin sihkkarastojuvvo ovttaveardásaš bálvalusaid oažžun Suoma juohke guovllus. Ráhkadusa ođasnuhttin dorvvasta bálvalusaid maid boahtte buolvvaide. Seammas sáhttá caggojuvvot goluid šaddan guhkit áigodagas.
Suoma álbmot agáiduvvá jođánit ja dárbbaša eanet bálvalusaid go ovdal. Seamma áigge riegádanlogu njiedjan unnida bargoahkásaččaid meari ja vearroboađuid. Álbmoga ahkeráhkadusa ahtanuššama ja gielddaid sierraneaddji suvdinnávcca geažil sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa ráhkadusat ja ruhtadeapmi eai šat bastte dorvvastit ovttaveardásaš bálvalusaid buot suopmelaččaide. Dasa lassin koronavirusepidemiija lea váikkuhan sierra vugiid mielde sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa doibmii jagi 2020 áigge.
Doaibmi sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusat sihke gádjundoaimma bálvalusat leat čoavddasajis servodaga doaimma dorvvasteaddjin. Danin vuođđobálvalusaid vuođđun hábmejuvvo ráhkadus, mii ceavzá boahtteáiggi hástalusain.
- Ovttaveardásašvuohta lassána, go bálvalusat leat oažžunsajis ja go daid sáhttá joksat. Čovdosat galget ceavzit maid áiggis áigái. Sode-ođastus ollašuhttojuvvo, vai buorrešlájat bálvalusat seilot maid boahtteáiggis, cealká sode-ministtarjoavkku ságadoalli, bearaš- ja vuođđobálvalusministtar Krista Kiuru.
Čovdosat mat váldet vuhtii guvllolaš sierrasárgosiid
Sode-ođastusain nannejuvvojit vuođđodási bálvalusat ja sirdojuvvo deaddočuokkis noahkku bargui. Oktilis bálvalusollisvuođas áššehas oažžu iežas dárbbašan bálvalusaid individuála veahki rivttes áigge ja dikšumii beassan jođálnuvvá.
- Stáhta ruhtadeapmi sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaide sihke gádjundoibmii dorvvasta dárbbašlaš bálvalusaid ordnema. Guvllolaš ovddidanbargu dahkkojuvvo vejolažžan stáhtadoarjagiiguin juo ođasnuhttima válmmastallama áigge, dadjá gieldaministtar Sirpa Paatero.
- Álbmotlaš ja guvllolaš ovttasbargu vuođđuduvvá vuorrováikkuhussii, oktasaš diehtovuđđui ja ipmárdussii guovlluid sierrasárgosiin. Buresbirgenguovllut sáhttet dahkat iežaset sierrasárgosiid mielde čovdosiid, fuopmáša bealuštanministtar Antti Kaikkonen.
Ovttaveardásaš ja buorrešlájat bálvalusat buohkaide
Ođastusa deaddočuokkis lea almmolaš bálvalusain ja daid dievasmahttet dáláža ládje priváhta bálvalusbuvttadeaddjit ja organisašuvnnat. - Buresbirgejupmeguovlu lea nohkka gievra, vai dat bastá sihkkarastit ovttaveardásaš ja buorrešlájat bálvalusaid orruidasaset.
Buresbirgejupmeguovlluin ja gielddain lea ovttas ovddasvástádus orruideaset buresbirgejumi, dearvvašvuođa ja dorvvolašvuođa ollislaš ovddideamis. Demokráhtalaš válggaid ánssus mearrádusdahkan bissu olbmuid lahka, lohká biras- ja dálkkádatministtar Krista Mikkonen.
- Sosiála- ja dearvvašvuohtasuorggi ámmátolbmuid ovttasbargu ja viiddes máhttu lea ovddidanbarggu vuođđu. Dutkan- ja ovddidandoaibma buktojuvvo vuođđobarggu oassin buorrešlájat bálvalusaid sihkkarastima várás, mihtida oahpahusministtar Li Andersson.
Almmolaš ekonomiija bistevašvuohta gáibida sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid goluid šaddandeaddaga caggama lagaslogijagiid. - Ordnenovddasvástádusa sirdin buresbirgejupmeguovlluide lea fuopmášahtti ráhkadusođastus, mii dahká dás duohko vejolažžan bálvalus- ja doaibmavuohkečovdosiid, mat nannejit goluid váikkuhanvuođa, muittuha ruhtaministtar Matti Vanhanen.
Orrut ja bálvalusaid geavaheaddjit váldojuvvojit mielde bálvalusaid ovddideapmái
- Guvllolaš ovddidanbargu lea ođasnuhttima ja ollašuhttima guovddášoassi. Fitnodagain ja organisašuvnnain lea ain dehálaš rolla bálvalusaid buvttadeamis ja danin lea dehálaš, ahte dat oassálastet ovddidanbargui, gávnnaha davviriikkalaš ovttasbarggu ja dásseárvoministtar Thomas Blomqvist.
Ráđđehus lea addán ovdanbuktojumis sode-ođastusas riikkabeivviide 8.12.2020. Ovdanbuktojumi mielde buresbirgejupmeguovllut vuođđuduvvole nu fargga go vejolaš lágaid dohkkeheami ja váfisteami maŋŋel. Lágat boađále vuoibmái ceahkkálagaid, oassi suoidnemánu 1. beaivve 2021 rájes ja maŋemus ođđajagimánu 1. beaivve 2023 rájes. Ollisvuođa vuoibmáiboahtin gáibida riikkabeivviid dohkkeheami.
Lassidieđut
ministtar Kiuru, sierraveahkki Laura Lindeberg, t. 0295 163 109, [email protected]
ministtar Kaikkonen, sierraveahkki Silja Silvasti, t. 0295 330 062, [email protected]
ministtar Paatero, sierraveahkki Minna Salminen, t. 0295 530 273, [email protected]
ministtar Mikkonen, sierraveahkki Timo Juurikkala, t. 0295 250 109, [email protected]
ministtar Andersson, sierraveahkki Hanna Hänninen, t. 0295 163 508, [email protected]
ministtar Blomqvist, sierraveahkki Jade Malmi, t. 0295 150 114, [email protected]
ministtar Vanhanen, stáhtačálli Maria Kaisa Aula, t. 0295 530 443, [email protected]
Sote -minister oođummšest: Tåimmjeei raajõs rääjj staan puõʹttiäigga
Sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl de peälštõstååim raajõõzzid oođeeʹl raavee õõutverddsaž kääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt juõʹǩǩ åʹrnn Lääʹddjânnmest. Raajõʹsse oođummuš stään kääzzkõõzzid še puõʹtti puõlvvõõǥǥid. Seämma ääiʹj tuõʹllstâʹlle teäggtemkuuli šõrrnummuž kuʹǩes äiʹǧǧkõõskâst.
Lääʹddjânnam narood puärsmââvv jåʹttlânji da taarbaš ääiʹjbuž jeänab kääzzkõõzzid. Seämma ääiʹj šõddâmvuõđ luâšttmõš ooccâd tuâjjâkksai meäʹr da piiđpuâđaid. Narood ââʹǩǩraajõsooudummuš da kooʹddi järrneeʹj kueʹddemooddi diõtt sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl rajjõõzz da teäggtõs jiâ teänab pââʹst staanâd õõutverddsaid kääzzkõõzzid pukid lääʹddjânnam oummid. Lââʹssen koronavirusepidemia lij vaikktam jeeʹresnalla sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl tåimmjummša eeʹjj 2020 poddân.
Tåimmjeei sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzz de peälštemtååim kääzzkõõzz liâ vuõss-sââʹjest õhttsažkååʹdd tåimmjem staanjen. Tõnt vuâđđkääzzkõõzzi vuâđđan ååʹblǩâʹstte puõʹttiääiʹj väʹǯǯlõõzz piʹštti raajõs.
- Õõutverddsažvuõtt lâssan, ǥu kääzzkõõzz liâ vuäǯǯamnalla de õsttâmnalla. Räʹtǩǩõõzz âʹlǧǧe peʹštted še ääiʹj. Sote- oođummuš räʹjje, što vueʹǩǩes kääzzkõõzz seilla še puõʹttiääiʹjest, tuõttâd sote- ministeräʹrttel saaǥǥjååʹđteei, piâr- da vuâđkääzzkõsminister Krista Kiuru.
Vooudla jiiʹjjesnallšemvuõđ lokku väʹlddem räʹtǩǩõõzz
Sote- oođummšest raavee vuâđđtääʹss kääzzkõõzzid da seʹrdde kõskkõõttmõõžž oudldeeja tuõjju. Õhttnõõzzâst kääzzkõsceâlaivuõđâst ääʹššlaž vuäǯǯ taarbšeeʹjes õõutõttum vieʹǩǩ vuõiǥâs äiʹǧǧsõssân da håiddu piâssmõš jåʹttlââvv.
- Valdia teäggtõs sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõʹsse de peälštemtoimmu stään riʹjttjeeʹji kääzzkõõzzi riâššmõõžž. Vouddlaž ooudâsviikkâmtuâjj vueiʹtlvâʹstte valdiaveäʹǩǩtieʹǧǧin juʹn oođummuž valmštõõllâm poddân, ceälkk kåʹddminister Sirpa Paatero.
- Meerlaž da vooudlaž õhttsažtuâjj vuâđđad vuârrvaikktõʹsse, õhttsõʹžže teâttvuõđđu da fiʹttjõʹsse vuuʹdi jiiʹjjesnallšemvuõđin. Pueʹrrjieʹllemvuuʹd vueiʹtte raajjâd jiijjâz jiiʹjjesnallšemvuõđeez meâldlaid räʹtǩǩõõzzid. Tuõttâd peälštõsminister Antti Kaikkonen
Õõutverddsa da vueʹǩǩes kääzzkõõzz pukid
Oođummuž kõskkõõttmõš lij õõlmlain kääzzkõõzzin da tõid tiuddeei ânnʼjõõžž nalla jiõččvälddla kääzzkõsraajji da õutstõskååʹdd. - Pueʹrrjieʹllemvuʹvdd lij riʹjttjeeʹj raavâs, što tõt pâstt ravveed õõutverddsaid da vueʹǩǩes kääzzkõõzzid jälsteejeez. Pueʹrrjieʹllemvuuʹd da kååʹdd liâ õõutveäkka vaʹsttõõzzâst jälsteejeez pueʹrrjieʹllem, tiõrvâsvuõđ da staanâmvuõđ ceâlaiväʹlddlast ooudummšest. Demokraattlai vaali määinast tuʹmmstõkraajjmõš pââšš ââlda ääʹššlaid, ceälkk pirrõs- da äimmõsminister Krista Mikkonen.
- Sosiaal da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatlai õhttsažtuâjj da veiddsõsvuâllsaž silttummuš liâ ooudâsviikkâmtuâj vuâđđ. Tuʹtǩǩummuš- da ooudâsviikkâmtoimmjummuš poʹhtte pieʹǩǩen vuâđđtuâjj vueʹǩǩes kääzzkõõzzi raʹvvjõssân, tuõttâd mättʼtõsminister Li Andersson.
Õlmmsa täällõõzz ǩiõrddâmvuõtt oudldâstt sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi kuuli šõddâm tuõʹllʼjummuš âʹlddlååʹieeʹjjin. - Riâššâmvasttõõzz serddmõš pueʹrrjieʹllemvuuʹdid lij miârkkteei rajjõsoođummuš, kååʹtt vueiʹtlvast juätkast mäʹhssemvaikktõsvuõđ raʹvvjeei kääzzkõs- da tåimmjemnääʹllräʹtǩǩõõzzid, mošttad valdiateäʹǧǧminister Matti Vanhanen.
Jälsteei da kääzzkõõzzi õõʹnnʼjid väʹldde mieʹldd kääzzkõõzzi ooudummša
- Vouddlaž ooudeemtuâjj lij kõskksaž vueʹss oođummuž valmštõõllmõš da čõõđtummuž. Põrggjin da õutstõskooʹddin lij ooudâs vääžnai rool kääzzkõõzzi raajjmõõžžâst da tõnt lij vääžnai, što tõk vuässâʹtte ooudâsviikkâmtuõjju, tuõttâd tâʹvvjânnmallaž õhttsažtuâjj da tääʹss- äärv minister Thomas Blomqvist.
Halltõs lij ouddam eʹtǩǩõõzzâs sote- oođummšest eeʹttiǩ-kådda 8.12.2020. Eʹtǩǩõõzz meâldla pueʹrrjieʹllemvuuʹd vuâđđeʹčči vueiʹtlvubuin sõrgg lääʹjji priimmâm da raʹvvjõõzzi mâŋŋa. Lääʹjj puäđči viõʹǩǩe puärddsânji, pieʹǩǩ sueiʹnnmannu 2021 da mââimõõzz 1. ođđeeʹjjmannu 2023. Ceâlaivuõđ viõʹǩǩepuättmõš õõlǥat eeʹttiǩ-kååʹdd priimmʼmõõžž.
Lââʹssteâđ
minister Kiuru, spesiaalveäʹǩǩteei Laura Lindeberg, p. 0295 163 109, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
minister Kaikkonen, spesiaalveäʹǩǩteei Silja Silvasti, p. 0295 330 062, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
minister Paatero, spesiaalveäʹǩǩteei Minna Salminen, p. 0295 530 273, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
minister Mikkonen, spesiaalveäʹǩǩteei Timo Juurikkala, p. 0295 250 109, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
minister Andersson, spesiaalveäʹǩǩteei Hanna Hänninen, p. 0295 163 508, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
minister Blomqvist, spesiaalveäʹǩǩteei Jade Malmi, p. 0295 150 114, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
minister Vanhanen, valdiapiisar Maria Kaisa Aula, p. 0295 530 443, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
Soti -ministereh uđâsmitmist: Tuáimee rááhtus puáhtá torvo puátteevuotân
Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ ráhtusij uđâsmittem visásmit oovtviärdásij palvâlusâi finnim Suomâ jyehi kuávlust. Ráhtus uđâsmittem torvee palvâlusâid meid puáttee suhâpuolváid. Siämmást estih kuástádâsâi lasanem kuhheeb áigáduvâst.
Suomâ aalmug eellil jotelávt já taarbâs ovdiist eenâb palvâlusâid. Siämmáá ääigi šoddâmloho kiäppánem keeppid pargoahasij mere já viärupuáđuid. Aalmug aheráhtusovdánem já kieldâi sierâneijee kyeddimnaavcâ tiet sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ráhtuseh já ruttâdem iä innig paste turviđ oovtviärdásijd palvâlusâid puoh syemmiláid. Toos lasseen koronavirusepidemia lii vaiguttâm sierânáál sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs tooimân ive 2020 ääigi.
Tuáimee sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusah sehe kááijumtooimâ palvâlusah láá tehálumos sajattuvâst ohtsâškode tooimâ torvejeijen. Tondiet vuáđupalvâlusâi vuáđđun ráhtoo rááhtus, mii killáá puátteevuođâ hástusijd.
- Oovtviärdásâšvuotâ lassaan, ko palvâlusah láá sehe finnimnáál já juksâmnáál. Čuávduseh kalgeh killáđ meid ääigi. Soti-uđâsmittem ráhtoo, vâi kvaliteetliih palvâlusah siäiluh meid puátteevuođâst, paahud soti-ministerjuávhu saavâjođetteijee, peerâ- já vuáđupalvâlusminister Krista Kiuru.
Kuávlulijd sierânâsjiešvuovijd huámmášumán väldee čuávduseh
Soti-uđâsmittem vievâst nanodeh vuáđutääsi palvâlusâid já tiädutteh eenâb muuneeld estee pargo. Ohtâlii palvâlemolesvuođâst äššigâs finnee suu tarbâšem ohtâgâslii iše olmâ ääigi já piäsá tiipšon jotelubbooht.
- Staatâ ruttâdem sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlussáid sehe kááijumtooimân torvee kelijdeijee palvâlusâi ornim. Kuávlulâš ovdedempargo tahhoo máhđulâžžân staatâtorjuiguin jo uđâsmittem valmâštâllâm ääigi, iätá kieldâminister Sirpa Paatero.
- Aalmuglâš já kuávlulâš oovtâstpargo vuáđuduvá vuáruvaikuttâsân, ohtsii tiätuvuáđun já ibárdâsân kuávlui sierânâsjiešvuovijn. Pyereestvaijeemkuávluh pyehtih toohâđ jieijâs sierânâsjiešvuovij miäldásijd čuávdusijd, paahud Antti Kaikkonen.
Oovtviärdásiih já kvaliteetliih palvâlusah puohháid
Uđâsmittem tiäddučuágástâh lii almolijn palvâlusâin já taid tievâsmiteh tááláá vyevi mield priivaat palvâluspyevtitteijeeh já seervih. - Pyereestvaijeemkuávlu lii tuárvi noonâ, vâi tot pasta visásmittiđ oovtviärdásijd já kvaliteetlijd palvâlusâid ässeidis. Pyereestvaijeemkuávluh já kieldah láá oovtâst ovdâsvástádâsâst ässei pyereestvaijeem, tiervâsvuođâ já torvolâšvuođâ olesváldálii oovdedmist. Demokraatlij vaaljâi áánsust miärádâstoohâm piso ässei alda, iätá pirâs- já šoŋŋâdâhminister Krista Mikkonen.
- Sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi áámmátulmui oovtâstpargo já vijđes máttu lii ovdedempargo vuáđu. Vâi visásmittep kvaliteetlijd palvâlusâid, te pyehtip tutkâm- já ovdedemtooimâ vuáđupargo uássin, paahud máttááttâsminister Li Andersson.
Almos ekonomia killáám váátá sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi koloi lasanemtedduu kepidem aldaiheluuvij ääigi. - Ornimovdâsvástádâs sirdem pyereestvaijeemkuávloid lii merhâšittee ráhtusuđâsmittem, mii taha puátteevuođâst máhđulâžžân palvâlus- já toimâvyehičuávdusijd, moh nanodeh kuástádâsvaigutteijeevuođâ, muštoot staatâvarijminister Matti Vanhanen.
Ässeeh já palvâlusâi kevtteeh váldojeh fáárun palvâlusâi oovdedmân
- Kuávlulâš ovdedempargo lii tehálâš uđâsmittem valmâštâllâm já olášuttem uási. Irâttâsâin já seervijn lii ain tehálâš rooli palvâlusâi pyevtitmist já tondiet lii tehálâš, ete sij uásálisteh ovdedempaargon, paahud tave-eennâmlii oovtâstpargo já täsiáárvu minister Thomas Blomqvist.
Haldâttâs lii adelâm iävtuttâsâs soti-uđâsmitmist ovdâskoodán 8.12.2020. Iävtuttâs miäldásijd pyereestvaijeemkuávluid vuáđudiččii nuuvt jotelávt ko máhđulâš laavâi tuhhiittem já nonnim maŋa. Laavah šodâččii vuáimán sierâ mudoin, uási syeinimáánu 1. peeivi 2021 já majemuuh uđđâivemáánu 1. peeivi 2023. Olesvuođâ vuáimánpuáttim váátá ovdâskode tuhhiittem.
Lasetiäđuh
minister Kiuru, sierânâsišedeijee Laura Lindeberg, p. 0295 163 109, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
minister Kaikkonen, sierânâsišedeijee Silja Silvasti, p. 0295 330 062, ovdânommâ.suhânommâ@minedu.fi
minister Paatero, sierânâsišedeijee Minna Salminen, p. 0295 530 273, ovdânommâ.suhânommâ@vm.fi
minister Mikkonen, sierânâsišedeijee Timo Juurikkala, p. 0295 250 109, ovdânommâ.suhânommâ@ym.fi
minister Andersson, sierânâsišedeijee Hanna Hänninen, p. 0295 163 508, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
minister Blomqvist, sierânâsišedeijee Jade Malmi, p. 0295 150 114, ovdânommâ.suhânommâ@om.fi
minister Vanhanen, staatâčällee Maria Kaisa Aula, p. 0295 530 443, ovdânommâ.suhânommâ@vm.fi