- fi
- sv
- en
- ru
- Forms
- Esteettömyysdirektiivi
- Esteettömyysdirektiivi
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö tupakka- ja nikotiinipolitiikassa
- EU-sääntely ja yhteistyö
- Sosiaalityön tutkimus (linkki)
- Gielddat
- Vanliga frågor om reformen av lagstiftningen om mentalvård
Ráđđehus celkkii ovttas dásseválddi presideanttain Suoma leat spiehkastatdilis koronavirusdili geažil
Ráđđehus linnjii 16. njukčamánu 2020 lassedoaibmabijuin koronavirusdili dikšuma várás Suomas. Linnjejuvvon doaibmabijuid ulbmil lea suddjet álbmoga sihke dorvvastit servvodaga ja ekonomalaš eallima doaimmaid. Linnjemat leat fámus 13. cuoŋománu 2020 rádjái. Ráđđehus lea cealkán ovttas dásseválddi presideanttain, ahte riikkas leat spiehkastatdilis koronavirusdili geažil.
Stáhtaráđđi ja doaibmaválddálaš eiseválddit buktet mearrádusaid ja ávžžuhusaid fápmui gearggusvuođalága, njoammudávdalága ja eará láhkaásaheami mieldásaččat. Doaibmaválddálaš eiseválddit addet dárkilut rávvagiid iežaset ovddasvástádusaid mielde. Ráđđehus addá gearggusvuođalága atnuiváldinásahusa riikkabeivviide maŋŋebárgga 17. njukčamánu 2020.
Ráđđehusa linnjen doaibmabijut
Árrabajásgeassima doaibmaovttadagat ja daid olis ordnejuvvi ovdaoahpahus jotket doaibmama. Ná dorvvastit servvodaga doaibmama dáfus kritihkalaš surggiid bargiid mánáid beassama árrabajásgeassimii ja dahkat bargama vejolažžan vánhemiidda. Stáhtaráđđi linnje, ahte dat vánhemat ja áittardeaddjit, geain lea vejolašvuohta ordnet máná divššu ruovttus, dahket nu.
Skuvllaid, oahppolágádusaid ja ámmátallaskuvllaid sihke álbmotallaskuvllaid ja eará friddja čuvgehusbarggu sajit steŋgejuvvojit ja lagašoahpahus dain gaskkalduhttojuvvo. Spiehkastahkan goittotge ordnejuvvo skuvllas ordnejuvvi ovdaoahpahus sihke vuođđooahpahusa 1-3 luohkáid lagašoahpahus daid vánhemiid mánáide, geat barget servvodaga doaibmama dáfus kritihkalaš surggiin. Lassin spiehkastahkan ordnet erenoamáš doarjaga mearrádusa ožžon oahppiid lagašoahpahus dan dárbbašeaddjiide, goittotge nu ahte dat vánhemat ja áittardeaddjit, geat sáhttet ordnet máná divššu ruovttus, dahket nu. Ovdal máinnašuvvon ordnestallamat bohtet fápmui gaskavahku 18.3.2020.
Lagašoahpahusa sajis buot universitehtaid, ámmátallaskuvllaid sihke ámmátlaš skuvlejumi, logahatskuvlejumi ja vuođđooahpahusa ordnejeaddjiid oahpahus ja bagadallan ordnejuvvojit nu viidát go vejolaččat molssaevttolaš vugiiguin, earret eará gáiddusoahppun, iešguđetlágan digitála oahppanbirrasiid ja -čovdosiid sihke dárbbu mielde iešráđálaš stuđerema vehkiin.
Studeantadutkosa iskosat ollašuhttojuvvojit 13.3.2020 almmuhuvvon divttistuvvon áigedávvalis 23.3.2020 rádjái dearvvasvuođaeiseválddiid mearrádusaid vuhtiiválddidiin.
Almmolaš čoahkkaneamit ráddjejuvvojit logi olbmui ja ávžžuhit garvit dárbbašmeahttun orodeami almmolaš sajiin.
Stáhta ja gielddaid museat, teáhterat, Riikkaopera, kulturviesut, girjerádjosat, girjerádjobiillat, Riikkaarkiivva áššehas- ja dutkisálebálvalusat, astoáigedoaibmasajit ja -viesut, nuoraidviesut, riekkisdoaibmabáikkit, servviid čoahkkanansajit, vuorrasiid beaivedoaimmat, veajuiduhtti bargodoaibma ja bargoguovddážat steŋgejuvvojit. Ávžžuhit, ahte priváhta ja goalmmát sektora doaibmit sihke vuoiŋŋalaš servošat doibmet seammá láhkai.
Galledeamit vuorrasiid ja eará riskajoavkkuid ássanbálvalusovttadagain gildojuvvojit.
Olggobeale olbmuid galledeamit dikšunlágádusain, dearvvasvuođafuolahusa ovttadagain ja buohcceviesuin gildojuvvojit, earret dáhpáhusa mielde árvvoštallojuvvon kritihkalaččat buohcciid ja mánáid dávdamearkkahis lagamuččaid, mieđuštandivššus leahkki olbmuid lagamuččaid sihke riegádahttinossodagas guoimmi dahje doarjjaolbmo.
Almmolaš sektora bargoaddit mearridit daid almmolaš sektora bargiid gáiddusbargui, geaid bargguid dáfus dat lea vejolaš.
Doaibmarávan badjel 70-jahkásaččat geatnegahttojit bissut sierra kontávttain eará olbmuiguin vejolašvuođaid mielde (karantena vástideaddji dilli), earret riikkabeaiáirasiid, stáhtanjunnošiid ja gieldda luohttámušolbmuid.
Sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa kapasitehta almmolaš ja priváhta sektoris lasihuvvo. Seammás hoahpohis doaimmat geahpiduvvojit. Priváhta sektora kapasitehta váldojuvvo almmolaš atnui dárbbu mielde. Seammás dávggastit lágas ásahuvvon mearreáiggiin ja geatnegasvuođain.
Koronaiskkuskapasitehta stuoriduvvo. THL doarju guovlluid dán oasil.
Kritihkalaš bargiid oasil spiehkastit bargoáigelágas ja jahkeluopmolága njuolggadusain sihke priváhta ja almmolaš sektoris.
Erenoamážit sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa sihke riikka siskkáldas dorvvolašvuhtii skuvlejuvvon ámmátolbmuid ráhkkanit geatnegahttit dárbbu mielde bargui.
Olbmuid johtima sáhttá ráddjet heakka ja dearvvasvuođa áiti stuorra vára dihte.
Álbmotdearvvasvuođa ja dearvvasvuođadorvvolašvuođa dihte álggahit válmmaštallat Suoma rájáid steŋgema johtilis áigedávvaliin nu, ahte riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid čuovvut. Mátkkošteaddji- ja persovdnajohtolat Supmii gaskkalduhttojuvvo nu jođánit go vejolaš, earret Suoma riikkavuložiid ja Suomas ássi olbmuid máhccama. Suoma riikkavuložat ja Suomas ássi olbmot eai galgga mátkkoštit olgoriikkaide. Suopmelaš mátkkošteaddjiid ávžžuhit máhccat Supmii dakkaviđe. Davve- ja oarjerájá badjel oažžu johtit vealtemeahttun bargguin ja dikšumin dehálaš áššiid. Dávvir- ja fráktajohtolat joatkašuvvá dábálaččat.
Olgoriikkain máhcci suopmelaččaid ja Suomas fásta ássi olbmuid neavvut guovtte vahku karanteana vástideaddji dillái.
Olgoriikkain máhccit galget soahpat bargui máhccama áiggis ja guovtte vahku eretorrumis ovttas bargoaddiideasetguin.
Bealuštanfámut dorvvasta iežas doaimma joatkašuvvaman ja gearggusvuođa buot diliin. Eará eiseválddiid ráhkkanit doarjut dárbbu mielde.
Lassedieđut: stáhtaráđi kommuniserenhoavda Päivi Anttikoski, tel. 040 536 4821, stáhtaráđi kansliija
Duogášdieđut gearggusvuođalágas
Gearggusvuođalágas leat meroštallojuvvon iešguđetge spiehkastatdilit, dego Supmii čuohcci falleheapmi, erenoamáš váralaš stuorra lihkohisvuohta dahje viidát leavvan njoammudávda, mii koronaviruspandemiija lea. Gearggusvuođalága ulbmilin lea spiehkastatdiliin suddjet álbmoga sihke dorvvastit dan áigáiboađu ja riikka ekonomalaš eallima, bajásdoallat riekteortnega, vuođđovuoigatvuođaid ja olmmošvuoigatvuođaid sihke dorvvastit váldegotti guvllolaš guoskameahttunvuođa ja iehčanasvuođa.
Gearggusvuođalágas ásahuvvo eiseválddiid doaibmaválddi birra spiehkastatdili áiggi. Gearggusvuođalágas meroštallojuvvon doaibmaválddi sáhttá geavahit dušše, juos dili ii sáhte hálddašit eiseválddiid dábálaš doaibmaválddiin. Gearggusvuođalága vuođul ráddjejit riikkavuložiid vuoigatvuođat ja dábálaš eallima dušše, juos dat lea vealtemeahttun álbmoga suddjema várás.
Gearggusvuođalágas ásahuvvon doaibmaválddi atnuiváldimis eanemusat guđa mánotbadjái mearriduvvo stáhtaráđi ásahusain (atnuiváldinásahus), go stáhtaráđđi lea ovttas dásseválddi presideanttain cealkán riikkas leat spiehkastatdilis. Loahpalaš mearridanváldi fápmuiboahtimis lea riikkabeivviin. Dat mearrida, boahtágo stáhtaráđi addin ásahusa lassedoaibmaváldi atnui ollásit dahje oasil. Riikkabeaivvit sáhttá maiddái gomihit stáhtaráđi addin ásahusa.
Hohpolaš dilis lea vejolaš váldit lasseválddi atnui dakkaviđe. Maiddái dalle ásahus dolvojuvvo riikkabeivviid gieđahallamii dakkaviđe. Ásahusa galgá doalvut riikkabeivviide vahku siste, dahje muđui ásahus healbá.
Haldâttâs pahudij ohtsâštooimâst täsivääldi presidentáin ete Suomâ lii spiekâstâhtiileest koronavirustile tiet
Haldâttâs linjij njuhčâmáánu 16. peeivi 2020 lasetooimâin koronavirustile hoittáámân Suomâst. Linjejum tooimâi ulmen lii suoijiđ aalmug sehe turviđ ohtsâškode já ekonomiaeellim tooimâ. Linjimeh láá vyeimist cuáŋuimáánu 13. peeivi 2020 räi. Haldâttâs lii pahudâm ohtsâštooimâst täsivääldi presidentáin, ete staatâst lii spiekâstâhtile koronavirustile keežild.
Staatârääđi já toimâváldáliih virgeomâhááh olášuteh miärádâsâid já avžuuttâsâid kiärgusvuođâlaavâ, njuámmumtavdâlaavâ já eres lahâasâttem miäldásávt. Toimâváldáliih virgeomâhááh adeleh tärhibijd ravvuid ovdâsvástádâsâidis mield. Haldâttâs addel kiärgusvuođâlaavâ anonväldimasâttâs ovdâskoodán majebaargâ njuhčâmáánu 17. peeivi 2020.
Haldâttâs linjim tooimah
Arâšoddâdem toimâohtâduvah já toi ohtâvuođâst ornimnáál ovdâmáttááttâs tuáimih. Návt torvejeh ohtsâškode tooimâ tááhust kriittâlij suorgij pargei párnái peessâm arâšoddâdmân já taheh máhđulâžžân vaanhimij pargoost jotteem. Staatârääđi linjee, ete toh vaanhimeh já huolâtteijeeh, kiäin lii máhđulâš orniđ párnáá tipšo pääihist, taheh nuuvt.
Škoovlâi, oppâlájádâsâi, ollâopâttuvâi já áámmátollâškoovlâi sehe aalmuglâšopâttuvâi já eres rijjâ čuovviittâspargo tiilijd steŋgejeh já koskâlditeh toi aldamáttááttâs. Spiekâstâhhân kuittâg uárnejuvvoo škoovlâst ornimnáál ovdâmáttááttâs sehe vuáđumáttááttâs 1-3 luokai aldamáttááttâs tagarij vaanhimij párnáid, kiäh pargeh ohtsâškode tooimâ tááhust kriittâlijn suorgijn. Toos lasseen spiekâstâhhân uárnejuvvoo eromâš torjuu miärádâs finnim uáppei aldamáttááttâs toid, kiäh tarbâšeh, kuittâg nuuvt, ete toh vaanhimeh já huolâtteijee, kiäin lii máhđulâš orniđ párnáá tipšo pääihist, taheh návt. Ovdil mainâšum ornimeh šaddeh vuáimán koskoho 18.3.2020.
Aldamáttááttâs sajan puoh ollâopâttuvâi, áámmátollâškoovlâi sehe áámmátlii škovlim, luvâttâhškovlim já vuáđumáttááttâs uárnejeijei máttááttâs já stivrim uárnejuvvoo nuuvt vijđáht ko máhđulâš muulsâiävtulij vuovijguin, eereeb iärrás káidusmáttááttâs, sierâlágán digitaallij oppâmpirrâsij já -čuávdusij sehe táárbu mield jiečânâs oppâm vievâst.
Pajeuáppeetođhos iskoseh olášuttojeh 13.3.2020 almostittum kääržib äigitaavlust 23.3.2020 räi väldimáin huámmášumán tiervâsvuođâvirgeomâhái adelem miärádâsâid.
Almos čokkânmeh räijejuvvojeh love ulmuu juávkun já avžuuttuvvoo velttiđ tušes orostâllâm almos soojijn.
Staatâ já kieldâi museoid, teatterijd, Aalmuglâšooppera, kulttuurtááluid, kirjeráájuid, kirjerájuautoid, Aalmuglâšarkkâduv äššigâs- já totkeesalipalvâlusâid, astoäigitiilijd já -soojijd, vuoijâmhaalijd já eres valastâllâmtiilijd, nuorâitiilijd, kerhotiilijd, seervij čokkânemtiilijd, puárásij peivitooimâ, vajoidittee pargotooimâ já pargokuávdáid steŋgejeh. Avžuuttuvvoo, ete priivaat já kuálmád sektor tuáimeeh sehe oskoldâhliih seervih tuáimih siämmáánáál.
Kieldih kolliistâlmijd puárásij já eres riskâjuávhui aassâmpalvâlemohtâduvâin.
Kieldih ulguupiälááš ulmui kolliistâlmijd tipšolájádâsâin, tiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduvâin já pyecceiviäsuin eereeb tábáhtus miäldásii árvuštâllâm mield kriittâlávt pyeccei já párnái tiervâs aldaulmuuh, terminaaltipšoost orroo ulmui aldaulmuuh sehe pelikyeimi tâi toorjâolmooš šoddâdemuásáduvâst.
Almos sektor pargoadeleijeeh merideh taid almos sektor pargeid káiduspaargon, kiäi pargoh taheh tom máhđulâžžân.
Toimâraavân paijeel 70-ihásijd kenigiteh pisottâllâđ ohtâvuođâittáá eres ulmuiguin máhđulâšvuođâi mield (karanteen västideijee tile), eereeb aalmugovdâsteijeeh, staatânjunošeh já kieldâ ovdâulmuuh.
Lasettuvvoo sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs kapasiteet almos já priivaat sektorist. Siämmáá ääigi kepiduvvoo huáputtem toimâ. Priivaat sektor kapasiteet váldoo ohtsii anon táárbu mield. Siämmáá ääigi spiekâsteh lahâaasâtlijn meriaaigijn já kenigâsvuođâin.
Lasettuvvoo korona-iskosväldimkapasiteet. THL tuárju kuávluid tast.
Kriittâlij pargei uásild spiekâsteh pargoäigilaavâ já iheluámulaavâ njuolgâdusâin sehe priivaat já almos sektorist.
Varriidâteh kenigittiđ eromâšávt sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe siskáldâs torvolâšvuođâ škuávlejum áámmátulmuid táárbu mield paargon.
Ulmui jotteem puáhtá raijiđ jiegâ já tiervâsvuođâ uhkedeijee tuođâlii vaarâ keežild.
Aalmugtiervâsvuođâ já tiervâsvuođâtorvolâšvuođâ tiet algâtteh valmâštâllâm Suomâ raajij steŋgiimân jotelis äigitavluin aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid nuávditmáin. Koskâlditeh mađhâšeijee- já olmoošjotoluv Suomân nuuvt jotelávt ko máhđulâš, eereeb Suomâ aalmugjesânij já Suomâst ässee ulmui maccâm. Suomâ aalmugjesâneh já Suomâst ässee ulmuuh iä koolgâ mađhâšiđ olgoenâmáid. Syemmilâš mađhâšeijeeh avžuuttuvvojeh ájáttâlhánnáá maccâđ Suomân. Tave- já viestârrääji rasta syevih velttidmettum pargoost jotteem já eres velttidmettum ášástâllâm. Täävvir- já rahtijotolâh juátkoo táválávt.
Olgoenâmijn mäccee syemmiliih já Suomâst pisovávt ässee ulmuuh stivrejuvvojeh kyevti oho karanteen västideijee tilán.
Olgoenâmijn mäcceeh kalgeh sooppâđ paargon maccâm äigimuddoost já kyevti oho meddâloromist oovtâst pargoadeleijein.
Piäluštâsvyeimih torvejeh tooimâs jotkum já kiärgusvuođâ jyehi tiileest. Varriidâteh tuárjud eres virgeomâháid táárbu mield.
Lasetiäđuh: Uáiviminister Marin sierânâsišedeijee Henrik Haapajärvi, p. 050 339 2604 sehe staatârääđi viestâdemhovdâ Päivi Anttikoski, p. 040 536 4821, staatârääđi kanslia
Tuávááštiätu kiärgusvuođâlaavâst
Kiärgusvuođâlaavâst láá miäruštâllum sierâlágán spiekâstâhtileh, tego Suomân čyeccee volliittem, eromâš tuođâlâš stuorrâluhottesvuotâ tâi vijđáht levânâm njuámmumtavdâ, tego koronaviruspandemia lii. Kiärgusvuođâlaavâ ulmen lii spiekâstâhtiileest suoijiđ aalmug sehe turviđ ton áigápuáđu já staatâ ekonomiaeellim, paijeentoollâđ riehtioornig, vuáđuvuoigâdvuođâid já olmoošvuoigâdvuođâid sehe turviđ väldikode kuávlulii kuoskâhánnáávuođâ já jiečânâsvuođâ.
Kiärgusvuođâlaavâst asâtteh virgeomâhái toimâváldásmitmijn spiekâstâhtile ääigi. Kiärgusvuođâlaavâst miäruštâllum toimâváldásmittem puáhtá kevttiđ tuše, jis tile ij pyevti haldâšiđ virgeomâhái táválij toimâváldásmitmijguin. Kiärgusvuođâlaavâ vuáđuld räijejeh aalmugjesânij vuoigâdvuođâid já táválii eellim tuše, jis tot lii velttidmettum aalmug suoijim tiet.
Kiärgusvuođâlaavâst asâttum toimâváldásmittem anonväldimist enâmustáá kuuđâ mánuppaje ááigán meriduvvoo staatârääđi asâttâssáin (anonväldimasâttâs), ko staatârääđi ohtsâštooimâst täsivääldi presidentáin lii pahudâm staatâst orroo spiekâstâhtile. Lopâlâš meridemväldi vuáimánšoddâmist lii ovdâskoddeest. Tot meerrid, ete olášuveh-uv staatârääđi adelem asâttâs laseváldásmitmeh ollásávt tâi uásild. Ovdâskodde puáhtá meid komettiđ staatârääđi adelem asâttâs.
Huápulii tiileest lii máhđulâš väldiđ laseváldásmitmijd tállán anon. Meid talle asâttâs puáhtoo ovdâskode kieđâvuššâmnáál ájáttâlhánnáá. Asâttâs kalga pyehtiđ ovdâskoodán oho siste tâi mudoi asâttâs jaska.
Halltõs tuõđi õhttsažtuåimmjummšest tääʹssvääʹld presideeʹntin Lääʹddjânnam åårram čoʹrstemåårrmõõžžin koronaviirusvueʹjj diõtt
Halltõs liʹnjjii 16. pâʹsslašttâm-mannu 2020 lââʹsstuåimin koronaviirusvueʹjj håiddam diõtt Lääʹddjânnmest. Liʹnjjuum tuåimi jõrddmõššân lij suõjjeed meer di tuõrvveed õhttsažkååʹdd da täälljieʹllem tuåimmjummuš. Liʹnjjõõzzt liâ viõǥǥâst 13. njuhččmannu 2020 räjja. Halltõs lij tuõttâm õhttsažtuåimmjummšest tääʹssvääʹld presideeʹntin, što jânnmest liâ ååʹn koronaviirusvueʹjj diõtt čoʹrstemåårrmõõžž.
Riikksuåvtõs da tuåimmjemvääldla veʹrǧǧneeʹǩǩ väʹldde tuʹmmstõõǥǥid da siâzztõõzzid viõʹǩǩe vaalmâšvuõttlääʹjj, pâššnemkõpplääʹjj da jeeʹres lääʹjjšiõttummuž meâldlânji.Tuåimmjemvääldla veʹrǧǧneeʹǩǩ ouʹdde tääʹrǩab vuäʹpstõõzzid vasttõõzzeez meâldlânji. Halltõs õudd vaalmâšvuõttlääʹjj âânnmaväʹlddemasetõõzz eeʹttiǩ-kådda mââibaarǥ 17. pâʹsslašttâm-mannu st 2020.
Halltõõzz liʹnjjeem tuåim
Ouddpeâmm tuåimmjemjuâǥǥtõõzz da tõi õhttvuõđâst riâššâmvuâla vuõssmätt’tõs ââʹnet tuåimmjummšest. Nääiʹt tuõrvveet õhttsažkååʹdd tuåimmjummuž määiʹneld kriittlaž sueʹrjin tuâjjlažkååʹdd päärnai piâssmõš ouddpiõmmu da vueiʹtlvââʹstet puärrsid tuâjastjååttmõš. Riikksuåvtõs liʹnjjad, što tõk puärraz da jeäʹlteei, ǩeäin lij vuäittmõš riâššâd päärna håidd dååma, mõõntâʹlle nääiʹt.
Škoouli, mättstroiʹttli, pââimõs-škoouli da ämmatõllškoouli di meerlažškoouli da jeeʹres pååđ čuõvtemtuâj pääiʹǩ piijât ǩidd da ââldasmätt’tõs tõin jõõskât. Čoʹrstõkvuõđlânji kuuitâǥ riâžžât škooulin riâššâmnalla åårrai vuõssmätt’tõs di vuâđđmätt’tõõzz 1-3 klaassi ââldasmätt’tõs tõi puärrsi päärnaid, kook reâugga õhttsažkååʹdd tuåimmjummuž määiʹneld kriittlaž sueʹrjin. Lââʹssen čoʹrstõkkân riâžžât spesiaal tuärjjõõzz tuʹmmstõõǥǥ vuäǯǯam škooulniiʹǩǩi ââldasmätt’tõs tõid taarbšeeʹjid, kuuitâǥ nuʹt što puärraz da jeäʹlteei, ǩeäin lij vuäittmõš riâššâd päärna håidd dååma, mõõntâʹlle nääiʹt. Ooudbeäʹlnn peäggtum riâššmõõžž šâʹdde viõʹǩǩe seärad 18.3.2020.
Ââldasmätt’tõõzz sâjja juõʹǩǩ pââimõs-škoouli, ämmatõllškoouli di ämmatlaž škooultõõzz, lookkjiškooulškooultõõzz da vuâđđmätt’tõõzz jäʹrjsteeʹji mättʼtõs da vuäʹpstõs riâžžât vueiʹtlva vaiddsânji vaajtõsmäinnsain naaʹlin, jeäʹrbi mieʹldd ougglõsmätt’tõõzz, jeeʹresnallšmid digitaal’laž mättjempirrõõzzid da –räʹtǩǩõõzzid di taarbšeen jiõččnaž mättʼtõõttmõõžž äuʹǩǩeeʹl.
Pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz teeʹst viiǥǥât čõõđ 13.3.2020 õlmstõttum vuäʹnuum äiʹǧǧtaaulin 23.3.2020 mõõneeʹst vääʹldeeʹl lokku tiõrvâsvuõttveʹrǧǧniiʹǩǩi uʹvddem meärrõõzzid.
Rääʹjtet õõlmâs noorõõttmõõžž lååi ooumže da siâzztõõlât veäʹltteed taarbteʹmes åårrmõõžž takai paaiʹǩin.
Piijât ǩidd riikk da kooʹddi muʹzeei, teaʹtter, Kansallisooppera (Meersažooppera), kulttuurpõõrt, ǩeʹrjjpõõrt, ǩeʹrjjaaut, Meersažarkiiv äʹššneǩ- da tuʹtǩǩeeikueʹrneckääzzkõõzz, staarjõõttâmpääiʹǩ da –pääiʹǩ, vuõjjâmpõõrt da jeeʹres sporttpääiʹǩ, nuõripääiʹǩ, kruuggpääiʹǩ, organisaatioi noorõõttâmpääiʹǩ, puärrsi peiʹvvtuåimmjummuž, säuʹrsmõʹtti tuâjjtuåimmjummuž da tuâjjkõõskõõzz. Siâzztõõlât privaatt da kuälmad sektoor tuåimmjeeʹji di ååskvai õhttsažkooʹddi tuåimmjem seämmanalla.
Ǩieʹldet kueʹssreeis puärrsi da jeeʹres riskkjoouki jälstemkääzzkõsjuâǥǥtõõzzin.
Ǩieʹldet kueʹssreeis åålǥbeällsain håiddstroiʹttlin, tiõrvâsvuõđhuõl juâǥǥtõõzzin da puõccipõõrtin meädda looǥǥeeʹl šõddâm-meâldlânji ärvvtõõleen kriittlânji puõccji da päärnai tiõrvâs õõldâsoummu, sätthååidast åårrai õõldâsoummu di pieʹllkueiʹmm leʹbe tuärjjõsooumaž šõddeemjuâkksest.
Õõlmâs sektoor tuâjjuʹvddi meäʹrree tõid õõlmâs sektoor tuâjjlaid õugglõstuõjju, kooi tuâj tõn vueiʹtlvâʹstte.
Tuåimmjemvuäʹpstõssân pâʹjjel 70-âkksa õõlǥtet põõššâd čåårast kontaaktin jeeʹres oummuivuiʹm vueiʹtlvâžvuõđi mieʹldd (karantteen vaʹstteei jeällmõõžž), meädda looǥǥeeʹl parlameʹnttnee’ǩǩ, riikkouddoummu da kååddlaž ouddoummu.
Lââ’zztet sosiaal- da tiõrvâsvuõđ ǩeâllʼjemvuõđ õõlmâs da privatt sektoorin. Seämmaäiggsânji ǩieʹppeet ǩirrsateʹmes tuåimmjummuž. Privaatt sektoor ǩeâllʼjemvuõđ vääʹldet õhttsaž âânnmõʹšše taarb mieʹldd. Seämma ääiʹj lueʹǯǯjeet lääʹjjmeâldlaž mieʹrraaiʹjin da õõlǥtõõzzin.
Šõddeet korona-teʹsttjemǩeâllʼjemvuõđ. THL tuärjjad vuuʹdid täin vueʹzzin.
Kriittlaž tuâjjlažkååʹdd beäʹlnn čoʹrstet tuâjjäiʹǧǧlääʹjj da eeʹǩǩluõvâsvuõttääiʹj šeâttmõõžžin di privatt ǥu õõlmâs sektoorâst.
Vaʹrrjõõđât õõlǥted jeäʹrben sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuõl di siiʹsǩe staanvuõđ škooultum ämmatoummuid taarb mieʹldd tuõjju.
Oummui liikkummuž vueiʹtet rääʹjted jiõgg da tiõrvâsvuõđ akkeei tuõttšõs vaar diõtt.
Meertiõrvâsvuõđ da tiõrvâsvuõttstaanvuõđ diõtt altteet valmštõõllmõš Lääʹddjânnam raaji ǩidd piijjâm diõtt ǩirrsaž äiʹǧǧtaaulin meeraikõskksaž õõlǥtõõzzid jääʹǩǩteeʹl. Jõõskât määtklaž- da persoontrafikk Lääʹddjânnma nuʹt sõrgg ǥu lij vueiʹtlvaž, lokku vää’ldǩani Lääʹddjânnam meerlai da Lääʹddjânnmest jälsteei oummui mäccõõžž. Lääʹddjânnam meerlai da Lääʹddjânnmest jälsteei oummuin ij õõlǥ reissjed ålggjânnma. Lääʹdd määtklaid siâzztõõlât kõõskteʹmes mäccõõžž Lääʹddjânnma. Tâʹvv- da viõstâr-raaj pâʹjjel sååʹvšet viâltʼteʹmes tuâjastjååttmõš da jeeʹres viâltʼteʹmes äʹššeem. Täʹvver- da frahtt-trafikk juätkkai takainalla.
Ålggjânnmest maaʹcci lääʹdd da Lääʹddjânnmest põõššinalla jälsteei oummuid ohjjeet kueiʹt neäʹttel karanteena vaʹstteei jeällmõõžžid.
Ålggjânnmest maʹcci oummuin âlgg suåppâd tuõjju mäccõõžž ääiʹjpooddâst da kueiʹt neäʹttel meädda åårrmõõžžâst õõutâst tuâjjuʹvddjines.
Peälštõõttâmviõǥǥ tuõrvvad tuåimmjummšes juätkkjemvuõđ da vaalmâsvuõđ juõʹǩǩ vueʹjjin. Jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid valmštõõlât tuärjjeed taarb mieʹldd.
Lââʹssteâđ: Väʹlddminister Marin spesiaalveäʹǩǩteei Henrik Haapajärvi, teʹl. 050 339 2604 di riikksuåvtõõzz saaǥǥtemjååʹđteei Päivi Anttikoski, teʹl. 040 536 4821, riikksuåvtõõzz kanslia
Tuâǥǥõsteâđ vaalmâšvuõttlääʹjjest
Vaalmâšvuõttlääʹjjest liâ meäʹrtõllum jeeʹresnallšem čoʹrstemåårrmõõžž, mâʹta Lääʹddjânnma šõddi kõrmmlõs, takai jeäʹrab tuõttšõs jõnnpååʹmh leʹbe vaiddsa leävvnam pâššnemkõpp, måkam koronaviiruspandemia lij.Vaalmâšvuõttlääʹjj miârktõssân lij čoʹrstemåårrmõõžžin suõjjeed meer di tuõrvveed tõn piʹrǧǧummuš da jânnam täälljieʹllem, tuõʹllʼjed vuõiggâdvuõttjiârǥ, vuâđđvuõiggâdvuõđid da ooumažvuõiggâdvuõđid di tuõrvveed väʹlddkååʹdd vooudlaž kuõskteʹmesvuõtt da jiõččvuõtt.
Vaalmâšvuõttlääʹjjest šiõtteet veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimmväʹlddvuõđin čoʹrstemåårrmõõžži poodd. Vaalmâšvuõttlääʹjjest meäʹrtõllum tuåimmväʹlddvuõđid vueiʹtet ââʹnned pâi, jõs vueʹǩǩ ij leäkku vaaldšemnalla veʹrǧǧniiʹǩǩi noʹrmaal tuåimmväʹlddvuõđin.Vaalmâšvuõttlääʹjj nuäjja rääʹjted meerlai vuõiggâdvuõđid da noʹrmaal jieʹllem pâi, jõs tõt lij viâltʼteʹmes meer suõjjeem diõtt.
Vaalmâšvuõttlääʹjjest šiõttuum tuåimmväʹlddvuõđi ââʹnnemvälddmõõžžâst jäänmõsân kuuđ määnpââʹjjen tuʹmmjet riikksuåvtõõzz asetõõzzin (âânnmaväʹlddemasetõs), ǥu riikksuåvtõs õhttsažtuåimmjummšest tääʹssvääʹld presideeʹntin lij tuõttâm jânnmest åårrai čoʹrstemåårrmõõžž. Loopplaž tuʹmmjemväʹldd viõʹǩǩe šõddmõõžžâst lij eeʹttiǩ-kååʹddest. Tõt tuʹmmai, puäʹtte-a riikksuåvtõõzz uʹvddem asetõõzz lââʹssväʹlddvuõđ âânnmõʹšše obbnes leʹbe vuässas. Eeʹttiǩ-kåʹdd vuäitt še jaukkeed riikksuåvtõõzz uʹvddem asetõõzz.
Ǩirrlaž vueʹjjest lij vueiʹtlvaž väʹldded lââʹssväʹlddvuõđ tâʹlles âânnmõʹšše. Še tâʹl asetõs viiǥǥât eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllâmnalla vuõiʹǧǧest. Asetõs feʹrttai viikkâd eeʹttiǩ-kådda neäʹttel määʹttest leʹbe muđoi asetõs jäukk.